aasta iseseisvusdeklaratsiooni ja Nõukogude Liidust väljaastumisega. Putin kirjeldas ka enda nägemust Ukraina sisepoliitika praegusest olukorrast. «Ukrainas puudub legitiimne valitsus. Seal pole kedagi, kellega suhelda,» rääkis ta. «Paljudes riigiasutustes on haaranud võimu isehakanud. Nad ei kontrolli riigis midagi ja paljud neist on ise radikaalide kontrolli all.» Ukraina riigipöörde taga olid Putini sõnul uusnatsid, antisemiidid ja russofoobid, kes määravad praegu suure osa sellest, mis Ukrainas toimub. Samas rõhutas ta, et Venemaa ei soovi Ukraina lõhenemist. «Tahan, et te kuuleksite mind, mu sõbrad. Ärge uskuge neid, kes teid Venemaaga hirmutavad ja karjuvad, et Krimmile järgnevad ka teised piirkonnad. Me ei soovi Ukraina lõhenemist, meil pole 14 seda vaja.» Ühtlasi rääkis Putin, et lääneriigid astusid Ukraina sündmustega üle piiri
“täieliku tühisuse” Gorbatšovi ja “marasmiseerunud” poliitbüroo, kes ei suutnud kriisiolukorras riiki juhtida. GKTšP ei tulnud toime isegi Gorbatšovi ja Jeltsini arreteerimisega. Peale Stalinit õigeid mehi polnud. Lääne eriteenistused töötlesid parteitöötajaid ja neil olid tugevad positsioonid poliitbüroos ning keskkomitee sekretäride hulgas. Juba 1970. aastatel olid natsionaalseparatistid ja russofoobid jõudnud parteivõimu kõrgeimale astmele. Parteid kasutati tööriistana liidulise riik- luse hävitamisel. Liiduvabariikide keskkomiteed soosisid paadunud natsionalismi. Ässitanud Liidu kallale etnilise šovinismi, pääses kommunistlik nomenklatuur riigivara jagamise juurde. Rogozin on karmide jõuvõtete pooldja. Tõeline liider oleks tuginenud armeele ja KGB-le, kelle abiga tulnuks reeturid ning natsionaalseparatistid partei juht- konnast kõrvaldada ja vangi panna
annaabi.ee 
