Ta paljastab kaasaegset ühiskonda. Seda seisukohta hakkab ta arendama ka oma järgnevates teostes ja ka oma isiklikus elus. Tolstoi ei taha ainult kirjutamisega piirduda, ta soovib tegevust. Vm-le naastes ei ole Tolstoil enam midagi Sovremennikus teha. Talle ei meeldi seltskond seal on radikaalid. Sovremenniku toimetaja Nekrassov soovis, et Tolstoi avaldab oma teoseid ainult Sovremennikus, kuid Tolstoi solvub ja ta läheb üle teise ajakirja Russkii Vestnik. ,,Kolm surma" Turgenev näitas, et on situatsioone, kus erinevate kihtide inimesed käituvad sarnaselt. See on surmaeelne situatsioon. Vene inimese käitumises domineerib kaine mõistus. Tolstoi näitab aga kolme täiesti erinevat surma. Tolstoi kirjeldab, kuidas surevad mõisaproua, talumees ja puu. Ta tahab näidata, kui erinevad nad tegelikult on. Mõisaproua on hale ja vastik, kuna ta on kristlane. Tolstoi ei olnud usklik inimene. Ta suhtus kirikusse üsna kriitiliselt
Kirjandus on tinglikult kasutatud sõna. See sõna vene keeles on slavestnost sõna väärtus, sõna kunst. See eristab kirjandust kunstist või muusikast. Keskaja kirjanduse väärtus seisneb eelkõige õpetlikkuses. Võtmesõnu kasutades oleks keskaja puhul kolm religioosne, kanooniline, õpetlik. Ka ilmalik kirjandus oli valdavalt religioosse mentaliteediga. Vanavene kirjavara oli kolme rahva kirjandus: idaslaavlaste ühine kirjandus. Russkii tol ajal ei tähendanud etnilisi venelasi; see tähendas algselt skandinaavi hõimu, mis tulid üle Skandinaaviast Kiievi- Venemaale 8.-9. sajandil. Sellepärast mõisteti russkkii all skandinaavlasi. See sõna on pärit soome-ugri sõnast rootsi. Algus on väga keeruline. Aga Kiievi epohhist on säilinud väga vähe tekste, kuna vahepeal olid pingelised sõjad, mongolite rünnak kogu slaavlaste territooriumile, käsikirjalised raamatud hävisid
annaabi.ee 
