Ta oli lõpuks uue kultuuri hingeks, mis teadlikult ja järjekindlalt seab esiplaanile inimliku ja kõik selle, mis soodustab inimmõistuse, tunde ja tahte vaba arengut. Ja kuivõrd me tunnustame järjekestvust mitte ainult toomises ja tegudes, vaid ka ideelises, teaduslikus ja kõlbelises informatsioonis, peame õiglaselt hindama Rotterdami Erasmuse elutööd. Kasutatud kirjandus: 1) raamat "Rotterdami Erasmusest Bertrand Russellini", A. L. Subbotini tekst "Erasmuse pärand"; 2) "Ideedeajaloo põhijooni", autoriteks Gunnar Eriksson ja Tore Frängsmyr. Siim Krull, 10.a klasss
Holbein Noorema joonistustega, Eesti Raamat, Tallinn 1967 · "Renessansi kirjanduse antoloogia", Eesti Raamat, Tallinn 1984, lk. 484494: katkend "Usalduslikud kõnelused" ja kiri "Reis Pariisi" (tõlkinud Ülo Torpats) ning kommentaarid lk. 693 Kirjandus · Karl Umbleja, "Erasmus Rotterdamist" (500. sünniaastapäev) Looming 1966, nr. 10, lk. 162527 · "Rotterdami Erasmusest Bertrand Russellini. Kaasaegse kodanliku humanismi ja vabamõtlemise probleeme" (artiklite kogumik). Tõlkinud M. Lumi, Eesti Raamat, Tallinn 1972 (lk. 516 A. Subbotini artikkel "Erasmuse pärand") · Stefan Zweig, "Rotterdami Erasmuse triumf ja traagika". Tõlkija Uno Liivaku, Monokkel, Tallinn 1999 1