Ja ema valu, mis ulatus üle inimliku piiri – tema silmad olid kui verised haavad, millest enam pisaraid ei tulnud. Kõiki tundeid on väga südantlõhestavalt kirjeldatud. Tegemist on lühijutuga: kui pikemates proosavormides (romaanis, jutustuses) tuuakse enamasti välja erinevad sündmused ja meeleolud, siis sellele teosele oli iseloomulik ühtne, tähenduslik meeleolu, mida lühijutu puhul on lihtsam hoida. Autor on järjekindlalt järginud rusket ja rõhuvat meeleolu, mida sõda endaga kaasa toob. Kogu teost läbivad ka tumedad toonid: paljud sündmused toimuvad öösel, pimedas, kuuvalguses: Mareti unenäod, võõra leidmine teispool jõge, õhtul heitis Jakob hinge, öösel tuli metsavahi naine surnut pesema, „Maret tuikus surnuaia väravast välja, nii kummaras, et teda õhtuvidevikus võis vaevalt märgata“. Teoses on keskseks teemaks sõda ja selle tagajärjed
kaasnevast surmast, mitte inimeste kurjusest looduse vastu. Aastaaegadest meeldis tegelikult mõlemal autoril kirjutada. Mulle meeldis kõige enam Underi luuletus ,,Raismik. Mets’’, ta on väga kenasti kirjeldanud suve üleminekut sügiseks. ,,… Aeg on täis, ja oma sihti otsib looviv seemneniit, kuna suve põletamas sügismetsa tuleriit: kollast, kollast, roosat, rusket, verevat, taas kollast, pruuni roheluse raskest pärjast hoovab südameni, suuni…’’ Aastaaegade vahetusest räägib ka Ernst Enno, samuti kurbades toonides suve surma kirjeldavas luuletus ,,Tuul käib’’. See luuletus on väga meeldejääv ning tundeküllane. ,,Tuul käib tühjal rannal ringi, Nutab tasa, otsib kingi, Tahab laane taha minna-
annaabi.ee 
