- piisava kompetentsi olemasolu IT-s - optimaalsed töömeetodid, metoodikad, tehnoloogiad; - arendustööde kvaliteet ja mittefunktsionaalsete nõuete täitmine; - optimaalselt ajastatud ja eelkõige _õiged_ sisseostud (st. ostetakse rakendusi ja seadmeid mis annavad ka reaalselt positiivset lisaväärtust ega jää kasutult seisma vaid suudetakse tootmisesse anda); - ülalhoiutegevuse kvaliteet, sh. ITSM protsesside kasutamine. Lähtuda tuleb ka olulistest „rusikareeglitest“, milleks on: - valesti projekteeritud / ebasobiva arhitektuuriga / vigaselt realiseeritud süsteemi „käima ei hoolda“; - objekti ja tehnoloogia liigne keerukus pärsib võimekust teda hallata, st. parendada; - ainult preventiivne (avarii ärahoidmisele suunatud) hooldus saab olla kvaliteetne; - tehnilisi probleeme ei tohi jätta tähelepanuta nende esmahoomamise hetkest – aja jooksul nad maskeeruvad ja eskaleeruvad; Arvestada tuleb ka tõsiasju, et:
submaksimaalne Aastases treeningus kasutatav treeninguvahendite põhimõtteline järjestus (akt- kiiruslik vastupi- sentide asetus) võiks olla järgmine: davus maksi- baastreening submaksimaalne kiiruslik vastupidavus maksimaalne kiirus- maalne kiiruslik lik vastupidavus maksimaalne kiirus võistlemine. vastupidavus maksimaalne kiirus Kiirusvõimete arendamisel võiks lähtuda järgmistest rusikareeglitest: võistlemine - Sporditreeningus ei tohi kiirust võtta kui isoleeritud, "puhast" võimet, kiirus on ainult üks komponent komplekssest kehalisest võimekusest. - Kiirustreening on reeglina suunatud kiiruse ühe kindla komponendi arendamiseks, mitte kiiruse kui ühtse terviku arendamiseks. - Kiirust mõjutavad väga paljud faktorid, mille hulgas peaajul on äärmiselt suur osa.