Hiljem õppis ta Tartu Ülikoolis õpis kirjandust. Aastal 1920, Raud liitus kirjanduslik liikumine Arbujad. ,,Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. Esimesed värsikogud "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925). Samal perioodil katsetas kärarikkalt arvustajana."3 1 õpik ,,LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU" lk. 52 2 õpik ,,LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU" lk. 106 3 vaba entsüklopeedia ,,Wikipedia"
dramatismiga liitub aine satiiriline käsitlus. Siingi esineb refrään, ja just sellega saavutab autor ülesehitusliku keskendatuse ning mõjuva puändi. Esimesed värsikogud ,,Kangastused" (Tartu 1924) ja ,,Äitsmik" (Tallinn 1925) esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana, arenevaid lüürikueeldusi tõendavad loodusmaalingute plastilisus, sõnaleidlikkus ja värsitehniline ladusus. Eepilist luulet sisaldavasse kogusse ,,Rusemed" (Tartu 1927) ulatub ka sotsiaalseid probleeme, domineerima pääseb ainestiku ekstravagantsus ja grotesksus. Selgemate sigtide, püsivamate suunatähisteni ning kõlavama vormini jõudis Raud värsikoguga ,,Kauge ring" (Tartu 1935). Kasvava osakaalu omandab siin mõtlev ja analüüsiv, üha enam inimest ja tööd poetiseeriv luulesõna. Tähelepandav on Raua lüürika eriline musikaalsus, värsi hoogsus, sundimatus ning riimipuhtus