Ta oli pikka kasvu, ilusa kehaehituse ja tmmu nahaga noormees. Teine oli keskmine vend, keda kutsuti Paavoks. Tema oli lhem, kui vanem vend aga ta oli selle eest ilusam. Kolmas oli kige noorem vend, kes oli teistest ilusam ja sihvakam. Teda hti Rauliks. Kutte polnud kodus, nad lksid vlja shoppama. Maja oli suur ja hiiglaslik. Seal oli palju tube, suur sgituba, kk ja bassein. Tdruk astus kigepealt sgituppa ja si kik puuviljad ning kompvekid laualt ra. Hiljem lks ta les kor- rusele, ning avastas, et seal on kolm erinevat nimelist tuba. Esimene tuba oli Patricio oma. See oli uhke ning kige suurem. Teine tuba oli Paavo oma, mis oli veidike viksem, kuid veel ilusam. Viimane tuba oli Rauli oma, see oli kige ilusama vaatega ja kige kenam. Tdruk lks esimesse tuppa ja ngi, et seal on automaatne fotostuudio ning hakkas endast kohe pilte tegema. Tegi ja tegi, kuni lpuks tdines. Ta suundus edasi teise tuppa ja seal avastas, et seal saab neid pilte tdelda, vaadata ja ilmutada
Vana- Riik on ajajärk, kus on inimesed hakanud õppima ning arhidektuur on edasi liikunud sammu võrra. 2650 eKr rajas Džoser Mamphise lähedale esimese astmikpüramiidi. Vana- Riik oli aeg, kus hakkas tekkima kirjakeel umbes IV- III aastatuhande vahetusel. Kirjakeel ja haridus olid väga tähtsad inimese elus, kuna kirja kaudu oleme meie teada saanud mida kunagi egiptlased tegid. Esimeseks kirjaks oli hieroglüüfid. Hieroglüüfe kirjutati tavaliselt templite seintele ning papüürusele. Umbes samal ajal tekkis ka teaduslik suund. Egiptlasi huvitas väga üldine maailmakorraldus usu alusel. Egiptlased olid leiutanud päikesekalendri, nad olid tugevad geomeetrias, nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Egiptlased olid ka arenenud anotoomias tänud palsameerimisele. Uus Riik XVII- XX dünastia umbes 1550-1075 oli Egiptus arenenud ka sõjanduses kuna nad
-0.2 -0.4 -0.6 -0.8 -1 Graafikult on n¨ aha, et piirprotsessis x 0 funktsiooni v¨a¨artused ei l¨ahene u ¨helegi suu- rusele, vaid v~onguvad arvude -1 ja +1 vahel. Analoogiliselt N¨aitega 2 v~oib rangelt t~oestada, valides 0 < < 0.5, et antud piirv¨a¨artus ei eksisteeri. N¨aidake! Skitseerime funktsiooni sin (1/x) graafiku ka hulgal (-10; 0) (0; 10) 1 0.8 0.6 0.4
annaabi.ee 
