Kalu keedeti, küpsetati ja söödi enamasti koos kartulitega või leivaga. Hinnatud oli ka kalamari, millest keedeti suppi, küpsetati kooke ja valmistati käkke. Liha söödi varasemal ajal harva, peaasjalikult sügisel ja talvel. Peamiselt söödi sealiha, aga ka teiste koduloomade ja -lindude liha. Liha söödi lisandina teravilja-, kaunvilja- ja köögiviljatoitudele. Seda söödi värskelt, soolatult, suitsutatult, talvel liha ka külmutati. Toiduks kasutati kogu loom. Rupskitest keedeti rupskisuppi, magu täideti, soolikatest tehti vorsti, neerudest suppi, seajalad soolati. Peadest ja jalgadest tehti suppi, sea- ja vasikapeast, -jalgadest ja -kootidest ka sülti. Verest tehti harilikult käkki ja verileiba. Valmistati niinimetatud valgeid (ilma vereta) vorste, verivorste. Piimatooted tulid eestlaste toidulauale koos karjakasvatuse algusega. Söödi piima, peamiselt küll hapupiima, koort, võid, petti, kohupiima ja sõira. Piima ja ka
Harfiskur tuules kuivatatud tursk või kilttursk. Süüakse Islandil aasta ringi ning on saadaval peaaegu igal pool. Islandlased kuivatavad kala tuules ja enamasti külma ilmaga, sest siis ei tule kärbseid peale. Kuivab kivikõvaks, vanade kommete kohaselt pekstakse spetsiaalse kalakivi peal uuesti pehmeks. Hangikjot sõnnikuga suitsutatud lambakints. Suitsutatakse umbes viis päeva ja siis keedetakse. Lifrarpylsa maksavorst rupskitest, maksast ja rukkijahust. Keedetakse, süüakse hapendatult. orrablót / thorrablot on Islandi kesktalve festival, mis toimub orri kuul, vana islandi kalendri järgi algab see jaanuari lõpus ja kestab veebruari lõpuni. Festivalide alustajateks olid islandi õpilasrühmad 19. sajandi teisel poolel. Algselt oli see õhtusöök, kus peeti ka kõnesid ja loeti luuletusi Norra jumala Thori austamiseks. 1958.aastal hakkas üks Reykjaviki restoran
kasutatavate tapasaaduste keetmiselt saadud lihast ja tarrendavast vedelikust tooted. Kuumtöödeldud tootesisese temperatuurini vähemalt 72 C ja lihasisaldusega mitte alla 50 %. (ibid) Liivrivorstid on keedetud, kupatatud või tooretest tapasaadustest valmistatud vorst, keedetud tootesisese temperatuurini vähemalt 72 C. maksavorst – maksa sisaldav liivrivorst, maksasisaldus vähemalt 15 %. rupskivorst – keedetud tapasaadustest (rupskitest) valmistatud vorst kruubivorst – keedetud tangainetest peki, seakamara jm. lihatoorme lisamisel valmistatud vorst. (ibid) Veretooted: on keedetud tangainetest või jahust, toiduverest või verepreparaartidest peki, seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt 72 C. verivorst – naturaal- või kunstkesta pritsitud veretoode.
Neid söödi enamasti koos kartulite või leivaga. Hinnatud oli ka kalamari. Sellest keedeti suppi, küpsetati kooke ja valmistati käkke. Liha söödi harva – peamiselt sügisel ja talvel. Peamiseks oli sealiha, aga ka teiste koduloomade ja -lindude liha. Liha söödi lisandina teravilja-, kaunvilja- ja köögivilatoitude juurde. Liha kasutati värskelt, soolatult, suitsetatult, külmutatult (talvel). Toiduks kasutati ära kõik looma osad: rupskitest keedeti rupskisuppi, magu täideti, soolikatest tehti vorsti, neerudest tehti suppi, peadest ja jalgadest tehti suppi, sea- ja vasikapeast, -jalgadest ja -kootidest tehti sülti, verest tehti käkki ja verileiba, verivorste. Valmistati ka nn valgeid (ilma vereta) vorste; seajalad soolati.
annaabi.ee 
