Kuni 1862. kirjutas suurt soome-rootsi sõnaraamatut. Tema päev on 9. aprill (tema sünnipäev, ka Agricola päev ja soome keele päev). Kuulus Laupäevaseltsi. Oli Soome Kirjameeste seltsi esimene sekretär. 1832. läks Turu Ülikooli. 12. Ludvig Runeberg (1804-1877) Soome rahvuskirjanik, rootslane. Soome keelt ei osanud. Ometi on soome rahvusluuletaja. 1838. läks Porvoosse, oli seal ladina ja kreeka keele õpetaja. Elu lõpus oli üle kümne aasta halvatud. Juba tema eluajal peeti Runeberi päeva 5. veebruaril. Kuulus Laupäeva Seltsi. 1832. läks Turu Ülikooli Looming: luuletsükkel "Põdrakütid" (1832). 1846-1860 luuletsükkel ,,Lipnik Stahli lood" Kirjutas Soome hümni "Meie maa laul" ("Maamme laul") sõnad. 13. Sakari Topelius (Zacharias) (1818-1898) Kirjanik, ajakirjanik, ajalooprofessor. Propageeris rahvalikus vormis Snellmani, Lönnroti ja Runeberi ideid. Tegutses propagandisti ja ajakirjanikuna. Elas mitmekülgset elu. Sündis mõisas. Isa oli arst.
Kuni 1862. kirjutas suurt soome-rootsi sõnaraamatut. Tema päev on 9. aprill (tema sünnipäev, ka Agricola päev ja soome keele päev). Kuulus Laupäevaseltsi. Oli Soome Kirjameeste seltsi esimene sekretär. 1832. läks Turu Ülikooli. 12. Ludvig Runeberg (1804-1877) Soome rahvuskirjanik, rootslane. Soome keelt ei osanud. Ometi on soome rahvusluuletaja. 1838. läks Porvoosse, oli seal ladina ja kreeka keele õpetaja. Elu lõpus oli üle kümne aasta halvatud. Juba tema eluajal peeti Runeberi päeva 5. veebruaril. Kuulus Laupäeva Seltsi. 1832. läks Turu Ülikooli Looming: luuletsükkel "Põdrakütid" (1832). 1846-1860 luuletsükkel ,,Lipnik Stahli lood" Kirjutas Soome hümni "Meie maa laul" ("Maamme laul") sõnad. Laupäevaselts kogunes nende kodus tihti. Castren elas tema juures. 13. Sakari Topelius (Zacharias) (1818-1898) Kirjanik, ajakirjanik, ajalooprofessor. Propageeris rahvalikus vormis Snellmani, Lönnroti ja Runeberi ideid. Tegutses propagandisti ja ajakirjanikuna
tekkis Gotlundil, kes käis metsasoomlasi Rootsis uurimas ja temal tekkis ,,Kalevala" idee. Lönnrot oli esimene sekretär, esimees Kaarle Keckman. Seda seltsi luues lõi Lönnrot sõna ,,kirjandus". Tema üleskutsel hakati üles kirjutama ka rahvaluulet. Praeguseks on nende arhiivis maailma suurim rahvaluule kogu. Need avaldati 1908-1948, sel on 33 osa, 26 487 lk kokku. Seltsil on 474 meetrit riiuleid rahvaluule käsikirjadega. Matias Aleksanteri Castrén- keele- ja rahvateadlane. Ta oli Runeberi jm hea sõber ja elas mõnda aega Runeberi juures, üüris seal tuba. Tema vanemad olid Lapi alal töötanud vaimulikud. Sealt tekkis tal keeltehuvi. Kui Runeberi teoseid avaldati hakkas ka Castrén rahvusmeelseks ja hakkas soome keeleega tegelema. ,,Me ei ole maailmast ja maailmaajaloost lahti rebitud soorahvas"- tema tsitaat. Sel ajal oli juba teada, et Venemaal on sugulashõimud. Selle suguluse kogu maailmale tõestamiseks reisis ta aastaid, et uurida teisi hõime
annaabi.ee 
