Rumeenias on u. 21 673 000 elanikku, mille moodustavad 2002 a. andmete põhjal: · rumeenlased 89,5% · ungarlased 6,6% · mustlased 2,5% · sakslased 0,3% · ukrainlased 0,3% Elanikond on üheksakümnendate algusest alates väljarände ja loomuliku negatiivse iibe tõttu vähenenud. Rahvastiku tihedus on ca. 92 in/km². Põhiline osa rumeenlastest on õigeusklikud. Linna ja maa elanikkond (55% ja 45%) on koonadatud 262 linna ja 13000 külla. Enamik maal elavaid rumeenlasi elavad kahe- või kolmetoalistes puumajades. Majad on iseenesest lihtsad, kuid paljud inimesed kaunistavad neid endatehtud käsitöödega, seinavaipadest aedadeni. Rumeenia linnad pakuvad seevastu huvitavat kontrasti. Paljud linna majad on sadu aastaid vanad, teised aga alates 1960. ehitatud modernsed majad. Pealinnaks ja suurimaks kaubanduslinnaks on Bukarest, mis asub Kagu- Rumeenias ja Dambovita jõe kaldal. Elanike arvuga 2 082 000 moodustab see 9,2% riigi elanikest
Pealinn: Budapest Rahvaarv: 10,1 miljonit Rahaühik: forint Riigikeel: Ungari keel Pindala: 93 303 ruutkilomeetrit Iseseisvuse saavutas: 1918 aastal Joonis 1. Riigilipp Joonis 2. Riigivapp Ungari tuleb sõnast "hunn", mis tähistab enne ungarlasi maad asustanud rändhõime, või bulgaariakeelsest sõnast ungur, mis tähendab "kümme hõimu". Rahvastik: Ungari on rahvastiku poolest ühtne. On ka veidi sakslasi, mustlasi, serblasi, horvaate ja rumeenlasi. Ungaris on rahvuslikke pingeid vähe, suurt muret tuntakse naabermaades elavate ungarlaste olukorra pärast. Usutunnistuses on erinevused suuremad. Budapesti väikese juudi kogukonna vastu on pandud toime mõningaid antisemiitlikke rünnakuid, kuid ungarlaste valdav enamik on salliv. 4 1.1 Rahvastik 2005. aastal oli Ungari rahvaarv 10 006 835 inimest. 2003. aastal aga 10 045 407 inimest.
Rohkesti leidub kivisoola ja paljusid ehitusmaterjalide tooraineid. Mineraalvee allikaid on säilinud umbes 800. 1929 aastal loodi esimesd looduskaitsealad, kuid kaitsma hakati loodust juba peale teist maailmasõda. Praeguseks on neid loodud 7 ja suueim neist on Vitosa(22800 ha.). Rahvastik ja Kultuur Lõunaslaavalste hulka kuuluvaid Bulgaarilasi on ligi kaudu 83% , suuremad vähemusrahvuslased on türklased 9%, rumeenlasi 4% ja 2 % muid. Ida-Rodopes, mustlased ja rumeenlased. Usklikest tunnistavad enamik õigeusku, türklased on muhameedlased u üks kümnendik rahvastikust. Rahvaarvu kasv on aeglustunud loomuliku iibe vähenemise tõttu kuna 1970 oli iive 7,2% aga juba 1980-1981 3,2 promilli. Linna- ja maarahvastiku vahekord on 70% ja 30%. Noorte linna siirdumise tõttu on eriti väike maa iive. Rahvastiku tihedus on umbes 68ini/km 2. Tihedamalt asustatud on madaliku ja nõgude alad
annaabi.ee 
