XBi = dBi * cos Bi YBi = dBi* sin Bi Xteor = XL XB Yteor = YL YB pXBi = - fXBi / d * dBi pYBi = - fYBi / d * dBi XBi' = XBi + pXBi YBi' = YBi + pYBi Xi = XB + X'Bi Yi = YB + Y'Bi 24. Maa-ala plaani koostamine. Hajaasustusega aladel, kus ei ole palju kindlaid situatsioonipunkte, võib lihtsamad, väikese külgede arvuga polügoonid plaanile kanda joonte rumbiliste nurkade ja pikkuste järgi. Selleks peab plaanil olema põhja-lõuna suund või valitud ristkoordinaatide süsteemi X-teljega paralleelne sirge. Alguspunkt A märgitakse sellise arvestusega, et kogu polügoon vajalikus mõõtkavas ära mahuks. Seejärel joonestatakse läbi alguspunkti põhja-lõuna suunaga paralleelne sirge ning konstrueeritakse ringmalliga punktist A väljuva suuna rumbiline nurk. Saadud suunale kantakse
XBi = dBi * cos Bi YBi = dBi* sin Bi Xteor = XL XB Yteor = YL YB pXBi = - fXBi / d * dBi pYBi = - fYBi / d * dBi XBi' = XBi + pXBi YBi' = YBi + pYBi Xi = XB + X'Bi Yi = YB + Y'Bi 24. Maa-ala plaani koostamine. Hajaasustusega aladel, kus ei ole palju kindlaid situatsioonipunkte, võib lihtsamad, väikese külgede arvuga polügoonid plaanile kanda joonte rumbiliste nurkade ja pikkuste järgi. Selleks peab plaanil olema põhja-lõuna suund või valitud ristkoordinaatide süsteemi X-teljega paralleelne sirge. Alguspunkt A märgitakse sellise arvestusega, et kogu polügoon vajalikus mõõtkavas ära mahuks. Seejärel joonestatakse läbi alguspunkti põhja-lõuna suunaga paralleelne sirge ning konstrueeritakse ringmalliga punktist A väljuva suuna rumbiline nurk. Saadud suunale kantakse
Xteor = XL XB Yteor = YL YB pXBi = - fXBi / d * dBi pYBi = - fYBi / d * dBi XBi' = XBi + pXBi YBi' = YBi + pYBi Xi = XB + X'Bi Yi = YB + Y'Bi 36. Maa-ala plaani koostamine Hajaasustusega aladel, kus ei ole palju kindlaid situatsioonipunkte, võib lihtsamad, väikese külgede arvuga polügoonid plaanile kanda joonte rumbiliste nurkade ja pikkuste järgi. Selleks peab plaanil olema põhja-lõuna suund või valitud ristkoordinaatide süsteemi X-teljega paralleelne sirge. Alguspunkt A märgitakse sellise arvestusega, et kogu polügoon vajalikus mõõtkavas ära mahuks. Seejärel joonestatakse läbi alguspunkti põhja-lõuna suunaga paralleelne sirge ning konstrueeritakse ringmalliga punktist A väljuva suuna rumbiline nurk.
∑∆Xteor = XL – XB ∑∆Yteor = YL – YB p∆XBi = - f∆XBi / ∑d * dBi p∆YBi = - f∆YBi / ∑d * dBi ∆XBi’ = ∆XBi + p∆XBi ∆YBi’ = ∆YBi + p∆YBi Xi = XB + ∆X’Bi Yi = YB + ∆Y’Bi 36. Maa-ala plaani koostamine Hajaasustusega aladel, kus ei ole palju kindlaid situatsioonipunkte, võib lihtsamad, väikese külgede arvuga polügoonid plaanile kanda joonte rumbiliste nurkade ja pikkuste järgi. Selleks peab plaanil olema põhja-lõuna suund või valitud ristkoordinaatide süsteemi X-teljega paralleelne sirge. Alguspunkt A märgitakse sellise arvestusega, et kogu polügoon vajalikus mõõtkavas ära mahuks. Seejärel joonestatakse läbi alguspunkti põhja-lõuna suunaga paralleelne sirge ning konstrueeritakse ringmalliga punktist A väljuva suuna rumbiline nurk. Saadud suunale kantakse esimese joone
lõpusuuna teoreetilise direktsiooninurga. Koordinaatide juurdekasvud leitakse geodeesias otseülesandega. Nende summad x ja y peavad võrduma käigu lõpupunkti ja alguspunkti koordinaatide vahedega. Täpsushinnangud (absoluutne viga, suhteline viga) on analoogsed kinnise käiguga. 36. Maa-ala plaani koostamine Hajaasutustega aladel, kus ei ole palju kindlaid situatsioonipunkte, võib lihtsamad, väikese külgedega arvuga polügoonid plaanile kanda joonte rumbiliste nurkade ja pikkuste järgi. Selleks peab plaanil olema põhja- lõuna suund või valitud ristkoordinaatide süsteemi X-teljega paralleelne sirge. Alguspunkt A märgitakse sellise arvestusega, et kogu polügoon vajalikus mõõtkavas ära mahuks. Seejärel joonestatakse läbi alguspunkti põhja- lõuna suunaga paralleelne sirge ning konstrueeritakse ringmalliga punktist A väljuva suuna rumbiline nurk. Saadud suunale
annaabi.ee 
