Lesk pidi aga pettuma enda saatuses, mis ta endale oli määranud. Leidnud oma haiguse, läks ta kohe seda oma sõpradele kuulutama, mille käigus tuli välja, et tema haigustest ei ole kumbki tõsiseltvõetav nendel oligi ainult kõlav nimi. Seega enda tema enda ,,kõiketeadmine" tõi lesele suurt häbi. Samas ei kõigutanud see teda pikalt. Ta jäi enda seisukohtadele kindlaks tema on polkovniku lesk, ta on haige, arstid ei tea midagi ja ta teab nõukogude haige õigusi. Rumalusel ei ole piire. Raamat oli minu jaoks elamus. Tegemist on ebahariliku näidendiga, kus näidendi enda autor ja ka Remark olid eraldi tegelased. Nende jutt oli sümpaatne, taibukas, leidlik ja ka veidi üllatav. Nad juhtisid tähelepanu sellistele asjaoludele, mille peale poleks ise tulnud. Vürtsi lisas ka tohutult egoistlik, naiivne ja rumal peategelane, kelle tegevus oli nii jabur, et.oli isegi vaimukas. Samas sokeeris peategelane mind, sest mõistsin, et maailmas on
Valisin raamatu, kuna olen seda ka varem lugenud ning see on ühtlasi üks mu lemmikumaid eesti uudiskirjandusest. Antud teos on Kivirähale omaselt tabava ja vaba keelekasutusega, tsenseeritult kaoks ilmselt ka osa raamatu võlust. Päid lendab ning verd pritsib ,,Mees, kes teadis ussisõnu" sündmustiku vältel rohkem kui keskmises õudusfilmis, kuid ometi ei toimi see hirmutavalt. Masendavana mõjuvad hoopis raamatu tegelaste saatused, tuletades lugejale meelde, et inimkonna rumalusel pole piire. Ja seesama lihtlabane rumalus võib viia pimesi teiste järgmise, äärmustesse kaldumise ning mõistmatute tegudeni. Just äärmustesse kaldumine on üks olulisi teemasid, mida Kivirähk raamatus käsitleb. Leemet mõistis, et uute kommetega mõtlematult kaasajooksmine on narr, kuid sama narrina näis talle ka inimahvide ning Tambeti muinsuseihalus, kuna selle nimel olid nad valmis ohverdama ka oma mugavuse ja ka Tambeti puhul ka lähedased
Valisin raamatu, kuna olen seda ka varem lugenud ning see on ühtlasi üks mu lemmikumaid eesti uudiskirjandusest. Antud teos on Kivirähale omaselt tabava ja vaba keelekasutusega, tsenseeritult kaoks ilmselt ka osa raamatu võlust. Päid lendab ning verd pritsib ,,Mees, kes teadis ussisõnu" sündmustiku vältel rohkem kui keskmises õudusfilmis, kuid ometi ei toimi see hirmutavalt. Masendavana mõjuvad hoopis raamatu tegelaste saatused, tuletades lugejale meelde, et inimkonna rumalusel pole piire. Ja seesama lihtlabane rumalus võib viia pimesi teiste järgmise, äärmustesse kaldumise ning mõistmatute tegudeni. Just äärmustesse kaldumine on üks olulisi teemasid, mida Kivirähk raamatus käsitleb. Leemet mõistis, et uute kommetega mõtlematult kaasajooksmine on narr, kuid sama narrina näis talle ka inimahvide ning Tambeti muinsuseihalus, kuna selle nimel olid nad valmis ohverdama ka oma mugavuse ja ka Tambeti puhul ka lähedased. Isegi erinevate sümpaatsete
Need kes häbi ei tunne, pole enam inimesed. Tarkuse esimene samm on see, kui sa tunnistad, et oled loll. Milleks on tarvis kedagi tappa? On keegi suremata jäänud? Elu ilusamaid hetki ära unusta, sest nii haruharva leidub neid! I hate that I love you. Ma arvasin,et rumalusel on piirid,aga nagunäha, ma eksisin. Kõik sünnivad lollina, lihtsalt, enamus õpib targaks. Lollist võib targa teha , aga targast lolli ei iialgi. Vihma ajal ei laena keegi vihmavarju. Praegu inimesed arvavad,et sa oled loll, niiet ära ava oma suud, muidu on nad kindlad. Help me, I'm blond.
Siis aga saabub "päris"-skripti määratlev krahh: ei ole usinat investeerijat, vaid vaene kujuteldamatult rumal petetu, kes jutustab oma rumalusest pealegi veel siiraima rahuloluga, arvates vist, et raha korjamisel kui toimingul on juba iseendast mingi mõte; ei ole ka mõlemapoolselt kasulikku perekondlikku tehingut, vaid toimub küüniline pettus, millega petetav asetatakse lõpmatusse oravarattasse; "tegelike sündmuste" skript tervenisti selgub jälle pärinevat hulludemaalt, kus rumalusel pole piire ja vanemliku eetika elementaarreeglid ei kehti. Kokkusobimatustaju kui "päästik" ja ootamatu mõistmine kui "lask" on tegelikult ühe ja sama protsessi komponendid. Kahe skripti olemasolu naljas on üsna kerge tuvastada, kuid üllatuse ja naeruplahvatuse intensiivsust ennustada ja mõõta väga raske. Olemuselt samalaadsed kaheplaanistumise efektid leiavad aset ka (värskemat sorti) metafooride, võrdluste vm.
annaabi.ee 
