Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Mis on inimese kohus, selle saab kindlaks teha kategoorilise imperatiivi alusel, mis ütleb, et lähtuda tuleb sellisest motiivist, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik inimesed kui mõistuslikud olendid. Kant loetles selliseid kohuseid: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. Veel üheks näiteks sobiks ehk kohus mitte irvitada endast rumalamate üle. Põhjendus: (oletades vastupidist ning) lubades endale endast rumalamate üle irvitamist, peaksin lubama minu enda üle irvitamist ka neile, kellest olen ise rumalam. 6 1.6 Loomutäiuste eetika Loomutäiuste eetika süstematiseeris Vana-Kreeka filosoof Aristoteles (384-322 e.m.a). Kreekakeelne sõna arete tõlgitakse eesti keelde kui loomutäius või voorus. Aristoteles pidas
üldse kõikide vahendite-ga panna üksteisele jalga ette, lõuates seejuures igaüks igal ristmikul oma aususest ja süütusest. Minu rohelise nooruse ajal näis mulle, et need tõekspidamised säiluvad kauaks (kõik ju ainult sellest unistasidki) ja et aegamööda kogu maailm muutub üheks suureks universaalkaupluseks, mille hooneid hakkavad ausammaste asemel kaunistama kõige osavamate petiste ja kõige rumalamate ametnike büstid. Kaupmehi hangivad inglased, kaubanduspersonali sakslased, kuid oma-nike rolli võtavad, otsekui ohvrit tuues, oma peale juudid. Ega siis ilmaasjata juudid ise ole alati tunnistanud, et nende asi pole mitte teenida, vaid ainult "välja maksta" ja, lisaks sellele, valdab enamus neist paljusid keeli. Sel minu nooruseajal ma mõtlesin sageli miks ma ei sündinud sada aastat varem. Ah! ma võisin