Sellist süsteemi kasutatakse juba näiteks Volvo maasturil XC90. RSC on kasutusel peamiselt maasturites või mikrobussides, sest seal on ,,üle kuudi käimise oht" kõige suurem. RSC püüab käituda nagu kogenud juht ümbermineku ohu korral kutsub esile alajuhitavuse. Muidugi tuleb arvuti sellega toime kordi kiiremini ja efektiivsemalt, kuna saab pidurdada erinevaid rattaid üksteisest eraldi. RSC blokeerib kurvi välimised rattad ja auto ,,libiseb" külili rullumis ohust läbi. Miinuspooleks võib märkida seda, et sellega kaasneb kurvivõtmise raadiuse suurenemine, 80km/h juures umbes ½ meetrit. Pole just ülearu palju, arvestades võimalikku ohtu küljepeale maanduda. Eriti ohtlikud olukorrad võivad tekkida meie teedel igapäevaselt liikuvatel raskeveokitel, kui juht kaotab hetkeks kontrolli veoki üle ja viimane võib minna ümber või külglibisemisse sattuda. Sellist süsteemi saab kasutada kõikidel elektrooniliste ketaspiduritega 4x2
koguvoolust), ringlülitus (osa voolu juhitakse tagasi) 2.5 Ajami liigi varieerimine: Üleminek teisele ajamitüübile tähendab ka teise füüsikalise lahenduspõhimõtte valikut. füüsikalise põhimõtte järgi: hoobülekanne; kiil- ; torsioon- ; ristdeformatsiooni; fluidum; elektromagnetiline konstruktsiooni ülesehituse järgi (hoob- ja kiilülekannete jaoks): ratasülekanne, nukk- ; varras- ; rullumis- ; tõmbe-, survevahend- ; hübriidülekanne. liikumiste ajalise kulgemise järgi: pideva liikumise ülekanded (hammasratas-, hõõrdratas-, rihmülekanne; mittepideva liikumise ülekanded (varras-, nukkmehhanism jõu ülekandmise mooduse järgi: sundliikumise ülekanne (hammasratas-, varrasülekanne); libisemisega ülekanne (rihm-, hõõrdratas-, hüdrodünaamiline ülekanne); lülitatavad ülekanded otstarbe või funktsiooni järgi: ajamid kindla trajektoori saamiseks, näit