Mereröövlite aare See juhtus ühel pimedal novembrikuu ööl, kui olime pärast õnnestunud röövretke teel oma salajase saare poole. Korraga ründas meid Tema Majesteedi laev. Enne, kui end lahinguvalmis saime, haakisid nad oma laeva meie oma külge ja tungisid pardale. Järgnes kõige verisem ja jõhkram lahing. Meie, mereröövlid, ei andnud armu ühelegi Tema Majesteedi sõdurile. Võitlus käis kõikjal nii tekil, trümmis kui kapteni kajutis. Igalt poolt kostis raevunud hüüdeid ja haavatute oigeid, maharaiutud käed ja pead veeresid mööda tekki ja jalgealune oli verest libe. Lõpuks tapsime kõik Tema Majesteedi sõdurid, aga ka meid oli järel ainult viis haavatut. Oma saarele jõudmiseks kulus meil üle nädala, sest kolmel mehel läksid haavad koledasti mädanema. Saarele jõudes oli meid järel kaks mina ja Raudpats. Kui olime varanduse aardekoopasse tassinud, salvas Raudpatsi kobra ja päev hiljem suri ta kohutavates piinades. Nüüd te...
hellenistlikud tavad ja kujutlused tähtsal kohal ka Jeruusalemmas. Arheoloogia abil on võimalik heita pilk VT ja UT argipäeva. Koos sellega aitavad uued arheoloogilised andmed jõuda lähemale ka Piibli algteksti mõttele. KÄSIKIRJAD VT käsikirjad kirjutati algselt papüürusele või nahale, hiljem pärgamendile. Lehtede ühendamisel saadi pikad kangad, kuhu vajalik tekst kirjutati tulpadena paremalt vasakule. Valmis käsikirjad keerati ümber spetsiaalsete varbade. Nii valminud rullraamat nimetati 2 keerikuks. Lugemisel rulliti vajalik tekst lahti, keriti ühe varva pealt teisele. Alles 2.-3. sajandil pKr hakati kasutama tänapäeva raamatutele omast köitmisviisi. Niisugusel viisil köidetud käsikirju nimetatakse koodeksiteks. Kui aastal 90 pKr kinnitati VT judaistlik kaanon ja määrati kindlaks teksti normatiivne kuju, kuulusid sellest kõrvalekaldunud tekstid hävitamisele
märki) jne. · vormide muutused o Käsikirjalised raamatud kirjutati käsitsi 13 Savitahvlid Mesopotaamiast, sumeritel 4at eKr. kiilkiri, valmistati u 2000 aastat (massiliselt), on leitud ka 6. saj. eKr. Hiljem sai Babüloonia ja Assüüria, tänapäeval Iraak, Süüria ja Türgi. Rullraamat Egiptuses, al. 2500 eKr. Ka Antiigis (Kreeka, Rooma) keraamikal ja vaaasimaalidel on kujutatud rullide lugemist. Papüürus Egiptuses, kreeklastel 6. saj. eKr. Vahatahvel e. diptühhon puutahvel mis on vahaga kaetud. Kasutati märkmete tegemiseks, koolis vihikutena. Oli levinud ka kahe poolega, roomlased kasutasid paralleelselt ka rullraamatut.