lihtsam. Mis puutub põhiplaani, selle pikemal küljel oli kahekordne otsakülje sammaste arv + 1. Samba kõrgus võrreldes tema jämedusega oli erinev, aga alati kooskõlas templi üldiseloomuga. Samba kõrguse mõõtühikuks oli pool tema läbimõõdust alumises osas. Sammaste vahemaa interkolomnium võis olla ka väga erinev. Joonia stiil: sambal oli baas, tüvi oli sale, kapiteel koosnes rullpadjanditest (oinasarvedest). Korintose stiil erineb joonia stiilist kapiteeli poolest. Kapiteel meenutas akkantuse lehti (taim). KREEKA ARHITEKTUUR ARHAILISEL PERIOODIL (-470a. eKr) Templid olid enamasti ranged, kohmakad, vanapärase ilmega. Säilinud varemeid: Hera tempel Olümpias, Zeusi tempel Olümpias. Arvukamalt on säilinud varemeid Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Kuulsaim tempel: Poseidoni tempel, Paestu-mis. Perioodi lõpus
Templitel eristatakse kolme stiili. DOORIA kõige lihtsam, iseloomustus: rangus ja tugevus, sambal puudus baas, tüvi oli keskelt jämedam, kapiteel oli kõige lihtsam. Friis koosnes metoopidest ja triglüüfidest. Kasutati värvimist. Sammaste arv oli alati kindla plaani järgi. Pikiküljel paiknes 2x otsakülje sammaste arv (2x+1) JOONIA iseloomustus: suurem kergus, elegants, sammas oli peenem, oli baas, tüves olid sooned e kannelüürid, kapiteelil abakus koosnes rullpadjanditest, mis keerdusid nagu oina sarved. KORINTOS erines ainult kapiteel, poolest oli kõrge ja meenutas akantuse õit. § 11. Kreeka ehitusmälestised. Dooria order kujunes MandriKreekas. Üks vanemaid selles stiilis templeid püstitati jumal Apollonile tõenäoliselt 7.sajandi lõpul Korinthoses. Paestumis ehitati jumalanna Hera tempel umbes 550 eKr. Poseidoni tempel. Arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril ehitati Zeusi tempel Olümpias, 64m pikkune
annaabi.ee 
