leinavad paljad poisikesed, kes kehastavad rooma kaitsevaime (geeniusi), aga võib olla on hoopis tegemist renessansist alates populaarsete putodega, kelle eeskujuks peeti antiikset armastusjumalat Erost. Barokiajastu oli Eestis värvilise puuskulptuuri ehk nikerduskunsti õitseaeg. Sellest on peamiselt säilinud kirikuinventari. Umbes 1680.aastani domineerib kujunduses ornamentika. See on nn. pahkmikornament, mille tähtsamateks motiivideks on skemaatilised taimevarred (köitraag), rullkujund ja kõhr (kõrvalesta meenutav kujund). Kõige kunstipärasemalt kasutas pahkmikstiili taani päritoluga Elert Thiele, kes töötas Tallinnas 1652 1674. Tema peateos on raekoja raesaali nikerdatud friis, kus voolavalt ja vaheldusrikkalt on ühendatud ornament, musitseerivate naisfiguuride kujulised konsoolid ning reljeefid, mis kujutavad käsitööd ja jahti. Friis jäi Thiele surma tõttu pooleli ja selle lõpetas 17.saj. viimastel aastatel teine meister Joachim Armbrust
Värvid. Barokkvärvid tuginesid kontrastile. Eelistati sügavaid, hõõguvaid või tumedaid toone: tume kuld ja pruun, veinipunane, bordoo, sametroheline. Tüüpiline oli heleda ja tumeda kontrastsusele tuginev värvikäsitlus. Ornament. Barokis kasutati rikkalikult ornamenti, mida iseloomustas vormikas töötlus ja ruumilisuse taotlus. Sageli kaeti nikerdatud ornament kullaga. Levinumad ornamenditüübid olid:akantusväänel, pahkmikornament, skemaatilised taimevarred(köitraag), rullkujund, ja kõrvalestakujuliselt keerdunud plastiline ornamendimotiiv – kõhr. Palju kasutati ornamendina kartušši. Väga moodsad olid kujunduselementidena putod – (“putti”, itaalia k. “poiss”) ja rikkalik foliaaž˛ – rulluvad lehestikud, lilled. Mööbel. Barokiajastu mööbel oli suurejooneline, kurviliste ja laineliste joontega. Suurt rõhku pandi mugavusele. Korpusmööbli kujundamisel säilis arhitektuuridetailide kasutamine, eriti rõiva- ja
annaabi.ee 
