talle kuulekuse eest midagi maitsvat.(Sinu kassi seletaja, David Alderton lk 32) 4.3.Sügis Mõne kassitõu välimus hakkab sel aastajal muutuma, sest nad kasvatavad endale pikem talvekasuka. Kui ilm lähen külmemaks, on kassid (joonis 8) rohkem toas kui soojal ajal ega taha enam nii palju öösiti väljas uidata. Noored kassid tahavad sageli areneda oma kütioskusi, püüdes maas tuule käes rullivaid lehti. Nad otsivad ka märke närilistest, et leida nende talvekortereid.(Sinu kassi seletaja, David Alderton lk 32) 16 Joonis 8. Kass Aurelia.(Pille-Riin Lember 25.09.2010) 4.4.Talv Talvel näete oma mugavustarmastavat kassi palju rohkem, ehkki olgu kassipoeg või ka täiskasvanud kass mis tahes tõuga, meeldib talle lumes suigelda. Kui maapind on külmunud, siis ei saa kass auku kaevata, mis on toaleti kasutamisel tähtis rituaal
) Vaatas üles, (tõsta jänes õhku) vaatas alla, (pane jänes põrandale) jooksis peitu kuuse alla." (Peida jänes selja taha.) PATSI-PATSI KAKKU Lastelaule saab huvitavamaks muuta, kui rõhutada iga rea viimast sõna ja samal ajal teha mingit liigutust. See aitab lapsel laulu sõnu meelde jätta. "Patsi, patsi, leivapätsi, (tee patsutavaid liigutusi) siilu, saalu, saiapätsi, (tee siluvaid liigutusi) veere, veere, kakku (tee rullivaid liigutusi) veere, veere, kakku (korda rullimist) lükka ahju, hopp!" (Tee, nagu paneksid saia ahju.) TERETAMINE · Istu lapsega põrandale ja näita, kuidas võtta mängulooma või nuku käed ja neid üles-alla raputada. Võite talle näiteks tere öelda. · Anna mänguloom lapsele ja palu tal teretamist proovida. · Mõtle välja kõikvõimalikke tegevusi, mida mänguloomaga veel saab teha. · Mõned ideed: - lehvitamine - käte plaksutamine
Kui lapsele saab osaks soe ja toetav suhtumine, tugevdab see lapse oskust oma emotsioonidega toime tulla. Selle mängu abil saab omandada ruumilisi mõisteid. PATSI-PATSI KAKKU Lastelaule saab huvitavamaks muuta, kui rõhutada iga rea viimast sõna ja samal ajal teha mingit liigutust. See aitab lapsel laulu sõnu meelde jätta. "Patsi, patsi, leivapätsi, (tee patsutavaid liigutusi) siilu, saalu, saiapätsi, (tee siluvaid liigutusi) veere, veere, kakku (tee rullivaid liigutusi) veere, veere, kakku (korda rullimist) lükka ahju, hopp!" (Tee, nagu paneksid saia ahju.) UURINGUTE ANDMETEL võimaldab mälu meil õpitut meelde jätta. Õppides tugevnevad olemasolevad ja tekivad uued sünapsid. Kaheaastane laps on otsekui käsn. Ta jätab vaid korra kuuldu kohe meelde, eriti kui see on seotud tegevusega. 50 TERETAMINE