o h ve r. O n tä na p ä e va ne . Millest raamat räägib ? T üd rukus t, ke lle l o li vä g a ko rra lik p e re ko nd . T e m a e lu m uud a b s õ num , m ille ta s a a b p o is ilt, ke s ta jus t m a h a jä ttis . S õ num it lug e nud jo o ks e b He id i ko o lis t vä lja , jo o b e nd m a a ni tä is ja p e a a e g u, e t kukub jõ kke . S e l h e tke l le ia b tüd ruku p o is s , ke s ta p ä ä s ta b ning a ita b ta l e d a s is t e lu ko rra ld a d a . T üd rukul te kiva d tülid e m a g a , kuid s a m a s is a p o o ld a b tüta rt p e a a e g u, e t tä ie s ti. Kui tüd ruk 1 5 .a a s ta s e lt ra s e d a ks jä i, e i tunnis ta nud e m a , e t He id i te m a tüta r o n ning vis ka s viim a s e ko d us t vä lja . La p s e is a va ne m a d o lid a g a va s tup id is e lt vä g a rõ õ m s a d ning
"Aris to s " 1 9 6 5 "Ma a g " 1 9 6 6 "P ra nts us e le itna nd i tüd ruk" 1 9 6 9 "Ee b e nip uus t to rn" 1 9 7 4 "Da nie l Ma rtin" 1 9 7 7 "P uu" ("T h e Tre e ") 1 9 7 9 "Ma ntis s a " 1 9 8 2 " Va g e l" T EO S E S IS U Te o s o n kirjuta tud no o re O xfo rd i lõ p e ta nud ja a m b its io o nika kirja niku Nic h o la s Urve va a te nurg a s t. Nic h o la s kuulub ko kku Aus tra a lia tüd ruku Alis o n Ke llyg a , ke lle g a ta ko h tus Lo nd o nis p e o l. Et va b a ne d a jä rje s t tõ s ine va m a s uh te e e s t Alis o nig a , võ ta b Nic h o la s va s tu ing lis e ke e le õ p e ta ja ko h a Lo rd Byro n ko o lis Kre e ka s a a re l P h ra xo s e l. Ig a vus e s , d e p re s s io o nis , p e ttunud ja h ä m m ing us Nic h o la s võ itle b Va h e m e re s a a re l üks ind us e g a ja
külge hakanud. «Olete valmis?» kordas ta ja tahtis plaksutama hakata. Sekund veel ja kõik oleks otsas olnud. Kuid Clopin peatus, nagu oleks tal äkki ootamatu mõte peast läbi vilksatanud. «Oodake, oleksin peaaegu unustanud . . . Meil on ju kombeks enne järele pärida, kas vahest ei leidu mõni naine, kes teda enesele tahaks. Noh, vennas, see on su viimane lootus. Sa pead valima kas mõne sulitüd-ruku või nööri kaela!» 5 0 Seda mustlaste tava, nii kentsakas kui see ehk lugejale näibki, kirjeldatakse veel nüüdki pikalt ja laialt Inglise seaduseraamatuis. Lugege Buringtoni * «Märkmeid». Gringoire hingas kergendatult. Teist korda poole tunni jooksul kingiti talle elu. Seepärast ei julgenud ta veel kuigi rõõmus olla. «Halloo!» karjun Clopin jälle oma vaadi otsast. «Halloo, eided ja plikad, kas on teie seas mõni lirva, olgu see nõid või ta kass, kes seda suli endale tahaks
annaabi.ee 
