rühma kuuluvad asjad, nähtused või olendid, on omavahel sarnasemad kui mingisse teise rühma kuuluvad asjad, nähtused või olendid. Teoreetiliselt peaks need 8 piirkonda tootma mingis mõttes sarnast 8 sorti viskit. Nii on see paraku ideaalis. Viski puhul on teatav tõenäosus, et spetsialist tunneb ära, kas tegemist on näiteks Iirimaal või Koreas toodetud viskiga. Aga kindlasti tunneb ta ära selle, kas tegemist on Iiri või Bourboni viskiga, mõne supermarketi seguviski või rukkiviskiga, samuti selle, kas see on Islay või Speyside'i linnaseviski. Suure hulga viskide puhul on need piirid aga hägusad ja mitte nii kindlalt mingi regiooniga seotud. Mõnele Põhja-Highlands'i linnaseviskile võib lõhna- ja maitseomadustelt olla lähedane pigem mingi Lowlands'i linnase- viski kui naaberkülas tehtu. Suhteliselt kindlamini, aga muidugi kogemusele toetudes, on võimalik ära tunda kvaliteetseid
see peab olema kasvatatud Tennessee osariigis ning viski ise peab olema filtreeritud läbi suhkruvahtra söe. Rye' toorainest peab vähemalt 51% olema rukis, Corn'i toorainest peab mais moodustama koguni 80%. Erinevatest maisisortidest destilleeritakse ka Moonshine Whiskeyt, mille tootmine legaliseeriti lõpuks aastal 2001. Kanada viskid on enamvähem ühte nägu paljudele neist on omane rukki vürtsikus ning mõrkjas magusus. Siiski on tavaliselt tegemist segu-, mitte puhta rukkiviskiga, mille lähteainena kasutatakse üha sagedamini hoopis maisi või nisu. Viskipiirituse laagerdamiseks, mis peab kestma kolm aastat, kasutatakse nii vanu kui uusi vaate, peaasi, et need oleksid väikesed. Esimene Kanada viskivabrik avati Quebecis 1769. a. Iirlaste irish Ka iirlased valmistavad viskit linnastatud odrast, kuid erinevalt naabritest kuivatatakse seda söe kuumusel kinnistes ahjudes. Kuni destilleerimiseni sarnaneb edasine tootmisprotsess sotlastega.
annaabi.ee 
