Enim toodetakse riisi Hiinas, Indias ja Indoneesias. Rukis (Secale cereale) Kuigi meie ei kujuta elu rukkileivata ette, moodustab rukkitoodang vaid umbes 2% kogu teraviljatoodangust. Rukist kasvatatakse enam Ida- ja Põhja Euroopas, kus rukkileiba süüakse. Rukkist võib jahvatada mitmesuguseid jahusid. Täisterajahu on kõige väärtuslikum, rukkipüül aga sisaldab vähe vitamiine ja mineraalaineid. Rukki toiteväärtus sarnaneb nisu omaga. Rukis on hea tärklise allikas, rukkivalk aga sisaldab liiga vähe lüsiini. Tatar (Fagopyrum) Maailmas toodetakse aastas umbes 3 miljonit tonni tatart. Enam toodetakse tatart Venemaal ja Poolas. Põhiliselt jahvatatakse tatar tangudeks, mida kasutatakse putrude ja suppide valmistamiseks. Tatar on ka hea meetaim, kuna ta õitseb üle kuu ja ta õied on väga nektaririkkad. Tatar sisaldab vähe gluteeni. Erinevalt enamikest teraviljadest sisaldab tatar palju lüsiini, mistõttu sobib teiste teraviljavalkude täiendamiseks
60-70% raua, fosfori, magneesiumi ja tsingi vajadusest ning kolmandiku kiudainetarbest. Leivas leiduvad mineraalained on vajalikud närvisüsteemi, naha, luude, hammaste ja lihaste normaalseks talituseks. Vereloomes vajalikku rauda on rukkijahus isegi rohkem kui lahjas loomalihas, peedis või tomatis. Rukkivalgud on oma aminohappelise koostise poolest nisuvalkudest täisväärtuslikumad, kuna nad sisaldavad rohkem asendamatuid aminohappeid (lüsiini, treoniini, metioniini ). Rukkivalk kuulub täisväärtuslikemate taimsete valkude hulka tatra-, soja-, kartuli- ja aedoa-valkude järel. Taimsed valgud pole üksi siiski täiuslikud, seetõttu on tervislikum süüa segatoitu, kus on tasakaalus loomsed, piima- ja taimevalgud. Leiva tervislikkust saame tõsta, kui lisame valmistamise käigus kroovimata ja jämejahust rukkileivale kasulikke lisandeid: pärmi, kliisid, idandeid, vadaku- ja piimapulbrit, erinevaid seemneid ja terasid.
annaabi.ee 
