Moodustavad ¼ maailma teravilja toodangust. Suurimad riisi kasvatajad on Hiina (200 mln t/a) ja India (ligi 150 mln t/a). Nisu ja riisi kogusaak maailmas on peaaegu võrdne. Nisu kasvatatakse ligi 70 riigis. Kõige rohkem Aasias (42%), Euroopas 1/3 maailma nisust. Üle poole nisust saadetakse: Hiinast, Indiast, USA-st, Prantsusmaalt, Venemaalt. Maisi kasvatatakse enam USA-s, kust on pärit 44% maailma maisitoodangust. Maailmas moodustab rukkitoodang 3% maisi, riisi või nisutoodangust. Lõuna riikides on olulisel kohal õlukultuuride kasvatamine, 2/3 tarbitavast rasvadest saab inimkond taimedest (päevalill, oliivipuu, raps jt.). Külvipinna suuruselt järgneb teraviljale söödakultuurid (peamiselt Põhja riigid). Kartulikasvatus jaguneb riikide vahel ühtlasemalt. Kartuli kodumaaks peetakse Lõuna-Ameerikat, enam kasvatatakse Euroopas, Aasias. Ekvaatori aladel asendab kartulit bataat ja maniokk.
Arengumaades on oder küllalt tähtis toiduteravili. Riis (Oryza sativa) Riis on üks tähtsamaid teravilju maailmas, kuna ta toidab suurt osa kõige rahvarohkema maailmajao Aasia elanikkonnast. Mõnes Aasia riigis ulatub riisi tarbimine aastas kuni 180 kg-ni. Võrdluseks Eestis tarbitakse riisi mõni kg elaniku kohta aastas. Riisi kodumaaks on Aasia. Enim toodetakse riisi Hiinas, Indias ja Indoneesias. Rukis (Secale cereale) Kuigi meie ei kujuta elu rukkileivata ette, moodustab rukkitoodang vaid umbes 2% kogu teraviljatoodangust. Rukist kasvatatakse enam Ida- ja Põhja Euroopas, kus rukkileiba süüakse. Rukkist võib jahvatada mitmesuguseid jahusid. Täisterajahu on kõige väärtuslikum, rukkipüül aga sisaldab vähe vitamiine ja mineraalaineid. Rukki toiteväärtus sarnaneb nisu omaga. Rukis on hea tärklise allikas, rukkivalk aga sisaldab liiga vähe lüsiini. Tatar (Fagopyrum) Maailmas toodetakse aastas umbes 3 miljonit tonni tatart
annaabi.ee 
