Rukki küpsetusomadusi mõjutab koristuaegne ilm. Koristusaja hilinedes halvenevad sageli ilmastikutingimused: suureneb udu ja sajupäevade arv. Seetõttu suureneb ka relatiivne õhuniiskus, mistõttu terade kvaliteedinäitajad halvenevad. Samuti võivad areneda ka toksilised mikroseened. Suhteliselt kõrge temperatuuri ja õhuniiskuse korral kipub rukis vahaküpsuse lõpus ja täisküpsuse alguses peas ära kasvama. Kõrge temperatuur ja sademed aktiviseerivad rukkiteras leiduvaid fermente, mille tagajärjel terad alustavad idanemist puhkepausi läbimata. Rukkil on ferment amülaas eriti aktiivne vahaküpsuse faasis, mil terad sisaldavad suhteliselt palju vett. Peas kasvama läinud terad ei kõlba seemneks ja leivajahuks ning ka terade söödaväärtus on madal. Idanemist alustanud rukkiterad ei kuiva põllul ka väga sooja ja kuiva ilma saabudes. Ärakasvanud vilja kuivatamine enam langemisarvu ei tõsta ning kord idanema
Väike jääaeg 14.sajand uusaja algus. 1315 1317 halva ilma periood. Paljudes linnades suri kuni 10% rahvastikust. Ikaldused, loomataudid (nt sõnniku hulk vähenes ja põldu ei saanud väetada). Epideemiad käivad käsikäes toidupuudusega. Katk 1347 1352, mida nimetatakse mustaks surmaks. Katkulained juba hilisantiigi ajal (541.a keiser Justianuse ajal tuli Egiptusest). Pidalitõbised (leepera haiged) paigutati hospidali. Ergotism (Püha Antoniuse palavik) on tunglatera haigus, kui rukkiteras kasvavad seened, mis jäävad vilja sisse ning seda süües tekivad hallutsinatsioonid ja liikmete gangreen. 5 1340 tuli katk Aasiast Krimmi, Kaffasse. 1347 toodi katk Kaffast laevaga Sitsiiliasse ja levis sealt üle Euroopa. Katk on nakkus, mida kannavad edasi kirbud, eelistatavalt rottide omad. Tavaline vorm on muhkkatk (lümfisõlmede paistetus), kopsukatk (piisknakkuse teel). Indias suremus katku ajal 10% - kas tegu ikka sama arvuga? Euroopa mõnedes riikides suremus üle 50%
annaabi.ee 
