viimast hakkas ta 1882. aastast katsepõldudel kasvatama. Koos sellega külvas ta katsepõldudele ka mujalt sisse toodud sorte kui eesti karmile talvele need väga vastu ei pidanud. Pärast mõningaid ristamiskatseid otsustas Berg hakata tegelema puhta sordisisese aretusega ja valis selleks 'Probstei' rukki. Sangaste rukki aretamisel täiendas Berg pidevalt oma meetodeid, otsides üha uusi lahendusi. Aretamisele kulus üle 60 aasta. Bergi Sangaste rukkisorti loetakse üheks vanimaiks maailmas. Sangaste rukki pead on : -Prismakujulised -Keskmise pikkusega kuni pikad -Hõredad ja laiad Sangaste kõrs on: -Pikk, võrdlemisi seisukindel -Jäme -Võrsub keskmiselt -Lehed tugevad ja laiad -Puhmas poolpüstine 3.Kartulikasvatus *Kartulikasvatuse vastu hakkas Berg huvi tundma 1880.dnate aastate lõpus. *Peale saagikuse soovitas ta tähelepanu pöörata ka kartuli valmimisajale ja vastupidavusele nakkushaiguste suhtes
W. R. v. Bergi surma 1874. Kohe alustas ta rukki kasvatamist. Kohalike tingimustega sobiva rukki leidmiseks tellis Berg esialgu talirukki mitmesuguste sortide seemet Inglismaalt ja Saksamaalt. Peagi selgus, et siinse karmi talve tõttu need Eestile ei sobi. Pärast seda võttis ta katsete algmaterjaliks meist põhja pool asuvate maade (Rootsi, Soome) rukkisordid. Ka nende hulgas ei leidunud ühtki kõlbulikku ja Berg otsustas ise hakata uut rukkisorti aretama. Umbes 10 aasta pikkuse katsetamise järel oli selge, et Eesti tingimustele sobivat talirukkisorti pole võimalik kiiresti saada. Berg otsustas hakata rukist parandama alalise valiku teel. Lõpuks osutus võrdlusel parimaks Vana-Kuuste mõisast toodud talirukkiproov. Arvatavasti ostis selle rukkiproovi algseemne Õisu mõisa omanik Sievers 1850. a paiku Saksamaalt. Nii Õisus kui Vana-Kuustes kasvatati seda koos maarukkiga, sordid risttolmlesid omavahel.
annaabi.ee 
