Membranofonid väriseva membraaniga pillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Põsepill Kammipill Trumm Aerofonid õhkpillidAerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Vuripuu Vurr Lehepilli (heinapill, tohupill, kukepill) Rukkirääk (osjapill) Putkepilli (härjapill) Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) Roopill (kõrrepill, rukkipill) Pöörpill ehk sõrmiline (sõrmuline, sõrmlik, sõrmik, käsiline) Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) Karjapasun (puupasun, lepatoru, tõri ehk tõru, hunditõri, paimetõri, luik, lutt, piibar) Jahipasun ehk jahipiibar Sokusarv (sikusarv, lutusarv, metsasarv, karjasarv, sarv, luik, luigepill, metsaluik) Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) Kordofonid keelpillid
Väljakeeratud puust tehakse puhumisotsa piluga keel ja vastasotsa punn. Niisuguseid pille mängiti kõige rohkem kevadel, kui puukoor oli lahti. Vilepillil sai mängida laulu- ja tantsulugusid. Pardipill (savipiilu, savipill) on looma- või linnukujuline savipill, mis on mõeldud lastepilliks. Sabaosa kujutab vileseadeldist, külgedel paikneb kaks sõrmeava. Pardipilliga saab mängida lihtsamaid lugusid. Roopill (kõrrepill, rukkipill) on pilliroolülist või õlekõrrest pill, mille ülaosas on piklik keel, sõrmeavasid on neli kuni kuus. Roopilli hääl on eriti tugev ja veidi terav. Pilli mängisid peamiselt karjased ja vanemad inimesed. Pöörpill ehk sõrmiline (sõrmuline, sõrmlik, sõrmik, käsiline) tehakse harilikult männioksast, mille süda on välja keeratud. Valmistusviis on sarnane roopilli omaga. Põhja-Eestis panid karjased selle sageli lepakoorest pasuna otsa, Setus aga pullisarvele
annaabi.ee 
