toitu otsima - "tsia ruih vällä". Sigadesse puutuvast kombestikust on paljugi analoogne vastlapäevaga. Nii on maarjapäevalgi kohati tehtud kontidest vurre, viidud kondid metsa või kesaväljale, et sead seal suvel püsiksid ja vilja sisse ei tükiks. Teiselt poolt leidub ühisjooni lihavõtetega, eelkõige komme metsast laaste tuppa tuua - siis leiduvat suvel palju linnupesi. Põllundusega seotud uskumustest on kõige olulisem kartus, et akendest paistev valgus kahjustab rukkiorast. Seepärast hoiduti maarjapäeval tule ülesvõtmisest ja üldse lõpetati siitpeale õhtune töö tulevalgel. Põllundust peab silmas ka rohke ilmaennustamine, mille levinumaks variandiks on arvamine, et soe maarjapäev toob sooja kevade, külm aga külma. Üldiselt suunduvad ilmaennustused otse eelolevale kevadele.
laude. 19431944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina 1944. aastal põgenes Soome kaudu Rootsi Aastatel 1950-1994 tegeles ajakirjandusega Kirjutas nii proosat kui ka luulet ja oli ajakirjanik Suri Rootsis Kevadine Looming Soe kevad kisub rohu kulu varjust Ja haljast vinet tõmbab üle puude. Esimene luulekogu ,,Sonetid" Rõõmvärsket rukkiorast vilab tuulde, (1935) Noor võilill pervel valikollast karjub. Esimene romaan ,,Igatsetud maa" (1949) Ju kase lehesed on kinguharjult Luulekogu ,,Vanad majad" End poetand vargsi alla minu juurde. (1937) On uupaats ootavate utesuude Luulekogu ,,Reheahi" (1939) Jaoks valmis saama punamustiks marjuks.
Seda on kujutatud bioloogi asjatundlikkusega, läbivaates, pisimatki rohuliblet märgates, kõike kollektsionääri hoolikusega täpselt nimetades. Selles mõttes sarnaneb Kangro loodusekujutus Ridala omega. Ent Kangro on märksa tundelisem ja looduskirjelduste tõlgitsuse lõpetab ta harilikult üllatava, sümboolsust taotleva puändiga.- nagu sonetis ,,Kevadine". Soe kevad kisub kulu varjust ja haljast vinet tõmbab üle puude. Rõõmvärskest rukkiorast vilab tuulde, noor võilill pervel valikollasr karjub. Ju kase lehesed on kinguharjult end poetanud vargsi alla minu juurde. On uupaats ootavate utesuude jaoks valmis saama punamustiks marjuks. Lai koovitaja niidu kohal laugleb, must vari rändab all, kus linnusülge kortslehel särab, kuna taeval tõmbleb hoovihma tuule sasit juukseid kaugel. Pikk laulurästa vidin justkui õmbleb mind selipidi noore rohu külge. (Bernard Kangro) 6
märtsi. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Peamiselt Kagu - Eestis on tarvitatud kapsamaarjapäeva nime, kuna maarjapäeva kommetes on tähtsal kohal kapsastega seotud toimetused. Näiteks suurte laiade karaskite küpsetamine, et kapsad laiad lehed kasvataksid või soovitus lõnga kerida - kasvavad suured kapsapead. Põllundusega seotud uskumustest on kõige olulisem kartus, et akendest paistev valgus kahjustab rukkiorast. Seepärast hoiduti maarjapäeval tule ülesvõtmisest ja üldse lõpetati siitpeale õhtune töö tulevalgel. Põllundust peab silmas ka rohke ilmaennustamine, mille levinumaks variandiks on arvamine, et soe maarjapäev toob sooja kevade, külm aga külma. Üldiselt suunduvad ilmaennustused otse eelolevale kevadele. · Jüripäev Jüripäevaga algas vanasti põllumehe tõekspidamise järgi õige kevade ja võis põllule tööle minna. See oli 23. aprillil.
annaabi.ee 
