Samuti käidi kirikus või külastati tuttavaid. Metsas tuli vältida kohtumist emapõdraga, kuna temal on sel ajal jooksuaeg ning nad on kurjad. Rukkimaarjapäev oli seotud mitmete ennustustega. Vanarahvas kinnitas, et kui rukkimaarjapäeval oli kuiv ilm, võib oodata kuiva ja sooja sügist. Kui rukkikoristus jäi pärast maarjapäeva, siis läheb talvel vili kopitama ja suur osa viljast läheb ussitama. Ja kui rukkikülv jääb rukkimaarjapäevast hilisemasse aega, siis söövad kahjurid rukkiorase ära. Toidulauale toodi sel päeval paremad palad ning nauditi puhkusepäeva. Mõnel pool kaeti sel päeval toidulaud sauna lootuses, et lahkunute hinged võtavad ka söömingust ja joomingust osa. Maakonniti olid peolaual toidud erinevad. Näiteks Hanilas oli toidulaual tangupuder. Tarvastus küpsetati rukkileiba ja keedeti kitseliha. Paljudes valdades söödi praetud sealiha ja pannkooke, peale rüübati punaseks värvitud viina. 8. september ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev)
· Paastumaarjapäev (25.03) näitab kevade algust: karu ärkab talveunest, hülgepüük lõpeb, esimesed rändlinnud saabuvad. Ilmaennustused on seotud kevadega. Soe maarjapäev toob kaasa sooja kevade. Kui külm öösel kanamuna posti otsas lõhki lööb, siis tuleb veel 40 ööd-päeva külma. Kui aga lumi on veel katusel, on ka jüripäeval hanged aia ääres. Kui paistab päike terve päeva, loodetakse sooja ja head vilja-aastat. Tuld ei tohtinud süüdata, et mitte kahjustada rukkiorase kasvu. APRILL - JÜRIKUU, MAHLAKUU · Karjalaskepäev (01.04.) Karjatamise alguse rituaal oli sümboolne toiming. Loomad viidi isegi siis välja, kui hanged olid maas. Kui nimetatud päev langes õnnetule päevale (esmaspäevale, kolmapäevale või reedele), siis jäi kari koju ja toimetati järgmisel tööpäeval. · Künnipäev (14.04) tähistas kevadiste tööde algust. Põllule tuli minna varavalges, künda kas või üks vagu, olenemata ilmaoludest.
annaabi.ee 
