a. loodi Valga maakond. Kuni 1939. aasta valdade reformini kuulus Sangaste kihelkonda 5 valda: Keeni, Kuigatsi, Laatre, Tõlliste ja Sangaste. 1939 toimunud reformiga liideti näiteks Sangaste ja Keeni vallad. Eesti Vabariik vähendas mõisa maid ning jagas enamuse maadest asundustaludeks (praegune Lossiküla on kujunenud just 1920ndatel), kuid mõisasüda ja ümbritsevad maad jäid perekonna kasutusse. Veidi peale "rukkikrahvi" surma (1938) loodi mõisa südamesse Jõgeva Sordikasvanduse Sangaste aretusjaam, millest ENSV ajal sai Sangaste Aretuspunkt (iseseisev alates 1957 aastast, liideti Sangaste kolhoosiga 1986). Esimene kolhoos Sangaste vallas moodustati oktoobris 1948. Mitu väiksemat kolhoosi ühinesid ajapikku kuni 1961. aastani, lõpuks asus kolhoos seniste Restu ja Sangaste mõisa maadel. (Kaaramaa ja Kübar, 1980) Sangaste külanõukogust sai Sangaste vald aastal 1991; kolhoos lõpetas tegevuse 1994.
veetorni. Sisse pääsesin kahjuks vaid lossi. Seal kuulasin lugusid lossi ehitamisest, krahvi perest, Sangaste rukkist ja Sangaste Rukkikülast. Meeldiva üllatusena saime maitsta Sangaste Rukkikülas kasvatatud ja valmistatud tooteid, mis olid valmistatud rukkist, ulukilihast, kanepist, küüslaugust jne. Lossi taga on dendropark, kuhu tellisime ekskursioon koos spetsialistiga. Lisaks kasutasime võimalust osa võtta ekskursioonist "Rukkikrahvi radadel". Külastasime nelja Rukkiküla liiget ja tutvusime nende tegemistega. Kuna vahemaad erinevate talude vahel on pikad, siis oli tegu bussiekskursiooniga. Mõisa külastades sain teada, et tegu on populaarse pulmakohaga. Kuna lossi ja seda ümbritseva pargi näol on tegu äärmiselt romantilise kohaga, siis ei pannud see fakt mind üllatuma. Lisaks toimib mõisas ka restoran, mis praegusel ajal on kahjuks avatud vaid ettetellimisel. Mõisas on võimalik korraldada ka
annaabi.ee 
