jutustada. Saavad kokku nõiduslikuks või müütiliseks. Süzeedlõhkuv lahendus ,,Elli lend" (1999), mis tiirleb püsimotiivide ja kontsentrite ümber. Veel: Andrus Kivirähk, Tõnu Õnnepalu Kauksi Ülle on väga hea jutustaja proosas. Kutsub esile võrukeelse kirjanduse uue tõusu. Võrukeelne romaan ,,Paat" (1998). Pole laiemat tuntust, kuna jääb võru keele tõttu oma kitsamasse sektorisse. Fenomen algas ,,Taarka" (2004, filmiversioon 2008), siis koos Ruitlasega ,,Peko" (2006 (2011)) ja 2015 Obinitsa (+ Ain Mäeots). ,,Kuus tükkü" (2006) näidendite raamat (kuus näitemängu kokku). Neid on raske lugeda, sest need on poolenisti laulumänguks kirjutatud, puudub tekstiline iseseisvus. Seto teemadega seotud taustad. Peeter Sauter (Omaeluloolised alüürid, teatav dokumentaalsus, luuserkirjanduslik hoiak.1990ndatel on tunda piltkirjanduse tausta. ,,Indigo" (1990) mõjus põlvkondliku märgina
,,Rein Pokk otsib naist!" (2011), ,,Rudolf Allaberdi Testament" (2012), ,,Kus sa oled, Juhan Liiv?" (2014). Võrukeelse näitekirjanduse laine (eriti sajandi esimesel kümnendil, Kauksi Ülle jt) Kõiv tegi avalöögi, Kauksi Ülle kirjutas mõne näidendi 90ndatel, uuel sajandil tekste rohkem. Kauksi Ülle fenomen võru ja seto keelses kirjanduses, mis algas näidendiga ,,Taarka" (2004), filmiversioon 2008. 2006 (2011) ,,Peko" koos Olavi Ruitlasega (+Siret Paju ja Ain Mäeots)). ,,Obinitsa" 2015 (+ Ain Mäeots). Näidendite raamat ,,Kuus tükkü" (2006). Raske lugeda tema näidendeid, sest need on poolenisti laulumänguks kirjutatud, puudub tekstiline iseseisvus. Seto teemadega seotud taustad. Poliitilise teatriteksti tähtsustamine (eriti uuemal ajal, NO99 jt). Andrus Kivirähk (1970) teerajaja uues näitekirjanduses. Väga tootlik, lõbustab ja kirjutab komöödiat, kuid on ka traagilise-koomilise alge sidumine