Mitmetel liikidel on peas pikenenud sulgedest tutt. 6 2.3. Anatoomia Linnud on esimesed selgroogsed, kes suudavad reguleerida oma kehatemperatuuri ja on püsisoojased. Neile on iseloomulikud sulgedega kaetud keha ja tiibadeks muutunud esijäsemed. Kõige tähelepanuväärsem on aga lindude lennuvõime. See on tekkinud tänu arengule, mis ühendas mitmed muudatused kehaehituses, et kujuneks loom, kes on piisavalt kerge õhus püsima ja piisavalt tugev seal edasi liikuma. Ruiklaste sugukonna liigid jässakad, jalad pikkade varvastega, peidulised ja häälitsevad pms. öösel; kurglased (st. sookurg) suur pika kaela ja pikkade jalgadega lind. Väikesevõitu, külgedelt lamendunud, tihnikutes kulgemiseks kohastunud kere ja madalate jalgadega linnud. Kurglased on peente jalgadega, varvaste vahel ujulest puudub, ent sellest hoolimata ei vaju kurglane sohu. Taraplased on üsna suured ja pelglikud linnud. Nad on küll lennuvõimelised, kuid eelistavad
Rukkirääk Rukkiräägu joonistus 1 Sisukord: 1. Esileht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Sisu 5. Sisu 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud Allikad Sissejuhatus: 2 Rukkirääk (Crex crex) on väike lind ruiklaste sugukonnast. Rukkiräägu nimi tuleneb sellest, et tema häälitsust võib kirjeldada "krääkimisega" – 2-silbiline "krääk krääk". Erinevalt teistest ruiklastest ei pesitse rukkirääk märgaladel, vaid niitudel ja haritavatel maadel. Tema pesitsusala hõlmab suure osa Euroopast ja Lääne-Aasia aladest, talvitub Aafrikas. Tänapäeval on intensiivse põllumajanduse ja varajase niitmise (enne linnu pesitsemise lõppu)
annaabi.ee 
