rannapatarei. 28.juuli paiku ilmus Ruhnu lähedale salkkond Nõukogude sõjalaevu, mis liikusid ümber saare ja üritasid sidet nende teada tuletornis viibivate omadega. Tuletornis ei vastatud ja laevad lahkusid Saaremaa suunas. Nüüd oli Saaremaal paiknevas BPR-i staabis selge, et Ruhnus on võim muutunud. Venelastel ei olnud aga andmeid, kes õieti on saare hõivanud, kas sakslased või kohalikud ,,natsionalistid'' ja kui suured on saarel olevad relvajõud. Et neid asju selgeks teha, tuli Ruhnule saata luuregrupp. Ööl vastu 30.juulit jõudiski saarele kolm luurajat, eestlane, lätlane ja venelane. Tõeliselt internatsionaalne seltskond. Kuid järgmisel päeval avastas selle kohalikele elanikele kohe silmatorkav ja võõras keelt rääkiva grupi ruhnulane Hendrik Treier. Rannast leiti ka paat, millega mehed saarele olid tulnud. Nüüd käsutas vallavanem Isak Melders kõik mehed välja ja üheskoos kammiti saar läbi, kuid kedagi ei leitud
õngekonksud. Pulli asulast leitud loomaluude seas esines kõige rohkem kopra ja põdra luid. Sindis olid aga metssiga ja viiger kõige populaarsemad. Kopra- ja põdranahk oli arvatavasti riietuse jaoks väga hea. Metssiga oli Sindis populaarne arvatavasti selle pärast, et selleks ajaks oli ta nendele aladele sisse rännanud. Hülgekütid liikusid järjest kaugemale ja avastasid Saaremaa. Sealt jõuti edasi Hiiumaale ja Ruhnule. Ruhnult on leitud 5300 eKr asju. Kunda kultuuris pole avastatud ühtki kindlat sellele kultuurile omast kalmistut. Siiski võib olla Kivissaares üks kalmistu ning teine Emajõe ääres. Kust millal ja kuidas kujunesid välja blondiinid? Jaapanlased arvavad, et nad kujunenud Põhja- Euroopas vahetult pärast jääaja lõppu. See võib olla seotud teatud geneetilise mutatsiooniga. Millegi pärast hakati just blondiine eelistama. Kuna naised sõltusid meeste jahisaagist, läks blondiinidel