Kindlasti tahaksin ka ise seda kunagi proovida, sest tulemused tulid välja väga põnevad. Meeldiv oli näha ka ühe oma õpetaja, Külliki Järvila tõid, kes õpetab Kuressaare Kunstikoolis joonistamist. Tema "käekiri" oli teistest väga erinev ja minu jaoks väga kergesti eristatav. Olen tema tõid varemgi palju kordi näinud. Terve näituse olustik oli väga meeldiv. Veelgi huvitavamaks tegi asja see, et näitusesaalis oli mängima pandud vanad ruhnlaste laulud. Ka riideasju oli näitusele üles pandud, mis tegid muidu ametliku saali kuidagi kodusemaks. See näitus on väga hästi ajastatud. Samal ajal on Kuressaare Kultuurikeskuses üleval Kuressaare Kunstikooli õpilaste tööd, mis Ruhnu maalilaagris tehti. On tore võrrelda professionaalide tõid õpilaste omadega. Väga huvitav oli ka näha külastatud paiku (näiteks Ruhnu kirikuid) kunstnike silmade läbi ning meenutada seda toredat nädalat, mis me sel suvel seal veetsime.
töödelda kaubalaevu, kuid selle kõrval on jahisadam kujunenud Eesti üheks külastatavamaks jahisadamaks. 4 1.2. Ringsu sadam Aastakümneid tagasi puudus Ruhnus kindel laevade randumise koht. Vastavalt tuultele peatusid laevad saare tuulevaikses küljes. Erandina oli ainukese kohana väljaehitatud puukai Limo randa, kuid sealgi pidid suuremad purjekad ja aurikud seisma eemal reidil. Reisijad ja kaup toodi randa ruhnlaste sõudepaatidega. Ringsu neemel oli väike randumiskoht tõenäoliselt olemas juba 1949 aastal, kui aprillis loodi kalurikolhoos „Ruhnu“. 1958-1959 aastal oli saare elu edasiseks edasiminekuks suurim ettevõtmine sadama rajamine, mille muuli ehitamiseks kasutati saare ilusat omapära– vanu kiviaedu. Veel enne, kui sadam valmis, tuli tal üle elada suur tormikahjustus 1961.aasta aprillis. Vaevalt sai aga sadam valmis, kui teda tabas väga tugev torm 1969.a. kahjuks aga olid
annaabi.ee 
