suurused korrapärase kujuga esemed, mis on töödeldud tulekivilaastudest. Neist osa kasutati nooleotsadena, osa puust ja luust noakujulistel riistadel. Tõsi küll, mikroliite oli kasutatud samuti juba paleoliitikumis. Nüüd aga rohkem kasutusviise. Leitud on servauuretega luuriistu, nendesse uuretesse oli vaiguga kinnitatud tulekiviteravikke. Mesoliitiliseks nähtuseks on kirve varretamine. Esimesed paadid või ruhed, on ka mõlaleide. Ka vanimad võrguleiud dateeruvad mesoliitikumi. Asulakohtadele on iseloomulikud nõrgad kultuurkihid, st inimesed olid rändava eluviisiga. Arvatavasti muutusid väiksemaks ka kollektiivid ise. Mesoliitikumist on teada nii suuri kui väikeseid kalmistuid, maetud on nii asulatesse kui neist väljapoole. Tihti on matuste juures kasutatud ookrit. Panusteks nii tööriistad kui ehted. Kui matus tehti asulas, siis on sageli maetud elamusse.
Nooleotsad nii luust, kivist, kui ka varrega ühest puust. Leitud on vibusid. Nt Maglemose kultuuri Holmegårdi IV asulakohalt saadi jalakast vibu. Nooled pikad, mikroliidid olid külge kinnitatud vaiguga. 47 Luust või sarvest harpuuni ja ahinguotsad. Tavaliselt ühe- või kahepoolsete kiskudega. Jätkuvalt oda. Õngekonksud. Kõõvitsad, uuritsad (tulekivist, kvartsist, muudest kivimitest). Esimesed paadid või ruhed, mõlaleiud, leide nahkpaatidest. Nt Venemaalt on leitud mesoliitilisi suuski ja Põhja-Euroopast terve rida reejalaseid. Tehtud männipuust, dateeritud u 7000 eKr. Mesoliitikumist pärinevad esimesed võrguleiud. Üks vanim Suomusjärvi kultuuri Antrea Korpilahti leid (ka võrgukive, võrgukäbasid). Võrk ise punutud pajukoorest. Selle algne pikkus oli u 2730 m, laius 1,5 m, silmuse suurus u 6 cm. Hilismesoliitiline võrguleid ka Siivertsist (dateeritud 6 at eKr).
annaabi.ee 
