Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku ja doktorikraadi filosoofia alal sai ta lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. 1843. aastal suleti ajaleht revolutsioonilise ja demokraatliku suuna pärast. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus tutvus Friedrich Engelsiga. 1844. aastal andis koos A. Rugega välja ajakirja „Deutsch-Französische Jahrbücher“ (ilmus üks kaksiknumber). Selles ilmunud artiklites („Juudiküsimusest“, „Hegeli õigusfilosoofia kriitikast. Sissejuhatus“ jt.) arendas Marx mõtet, et kapitalistliku ühiskonna revolutsioonilisel ümberkorraldamisel on maailmaajalooline osa proletariaadil. „Majanduslikes ja filosoofilistes käsikirjades“ sõnastas ta esimesena teesi, et ühiskonna arengus on määravad tootmissuhted. 1844
Engels artiklit talupoegade-veinivalmistajate olukorrast Moseli orus. Ajalehetöö näitas Marxile, et ta tunneb puudulikult poliitilist ökonoomikat, ja ta hakkas usinalt seda õppima. (Lenin 1964: 4) 1843. aastal abiellus Marx Kreuznachis Jenny von Westphaleniga. Tema naise vanem vend oli Preisimaa siseministriks ühel kõige reaktsioonilisematest ajastutest, aastail 1850-1858. 1843. aasta sügisel saabus Marx Pariisi, et välismaal koos Arnold Rugega (1802-1880; pahempoolne hegellane) radikaalset ajakirja välja anda. Ilmus vaid selle ajakirja ,,Saksa Prantsuse Aastaraamat" esimene number. Ajakiri jäi seisma raskuste tõttu tema salajasel levitamise Saksamaal ja lahkhelide pärast Rugega. Oma artiklites, mis avaldati selles ajakirjas, esineb Marx juba Revolutsionäärina. (Lenin 1964: 5) 1844. aasta septembris saabus mõneks päevaks Pariisi Friedrich Engels, kes sai sellest ajast peale Marxi kõige lähemaks sõbraks
annaabi.ee 
