I.S. TURGENEV ,,RUDIN"sisu kokkuvõtte Tegelased: Rudin Aleksandra Pavlovna Sergei Pavlõts Volõntsev (Pavlovna vend) Mihhailo Mihhailõts Darja Mihhailovna Lassunskaja Darja Mihhailovna lased Vanja ja Petja, tütar Natalja Koduõpetaja Bassistov Pandalevski (Darja Mihhailovna nuhk) Afrikan Semjonõts Pigassov m-lle Boncourt Pandalevski Leznjov Rudin oli aasta kolmekümne viiene mees, pikakasvuline, piust vimmas, käharpäine, tõmmu, ebakorrapärase, kuid ilmeka ja targa näoga. Riided olid tal vanavõitu ja pisut kitsad, ta oleks neist justkui välja kasvanud. Rudin läks Darja Mihhailovna mõisa ja ütles, et ta sõber parun oli väga kahetsenud, et ei saanud tulla isiklikult hüvasti jätma. Rudin hakkas väga mõisaprouale meeldima. Nende suhted olid väga head. Samal ajal kui
"Jean-Christophe", "Colas Breugnon" Inglismaa Charles Dickens (18121870) "Oliver Twist", "David Copperfield", "Rasked ajad" William Thackeray (18111863) "Edevuse laat" Thomas Hardy (18401928) "D'Urbeville'ide Tess", Tähelapandamatu Jude" John Galsworthy (18671933) "Forsyte'ide saaga" (trioloogia) George Bernard Shaw (draamakirjanik, 18561950) "Püha Johanna", "Inimene ja üliinimene"; "Pygmalion" Venemaa Ivan Turgenev (18181883) "Küti kirjad", "Eelõhtul", "Rudin", "Isad ja pojad" Fjodor Dostojevski (18211881) "Kuritöö ja karistus", "Idioot", "Vennad Karamazovid" Lev Tolstoi (18281910) "Sõda ja rahu", "Anna Karenina", "Ülestõusmine" Anton Tsehhov (18601904) novellid, jutustused; näidendid: "Kajakas", "Kirsiaed", "Kolm õde" Norra Henrik Ibsen (draamakirjanik, 18281906) "Peer Gynt", "Nukumaja", "Kummitused" Saksamaa Thomas Mann (18751955) "Buddenbrookid. Ühe perekonna lugu", "Võlumägi" USA Mark Twain (18351910)
Turgenev astus 15-aastasena Moskva Ülikooli filoloogia teaduskonda 1842. aastal saatis ta Moskva Ülikoolile palvekirja, milles palus lasta teda filosoofia magistrikraadi eksamile Esimesteks ilmavalgust näinud teosteks oli 1846. aastal välja antud jutustused "Bretter" ja "Kolm portreed" 1852. aastal ilmusid Turgenevi lühikesed jutustused kogumikus "Küti kirjad" Pärast seda kirjutas Turgenev oma 4 populaarsust kogunud romaani: "Rudin", "Aadlipesa", "Isad ja pojad" ja "Eelõhtul" 1850. aastatel oli ta dramaturg Alates 1862. aastal valmis ka Turgenevi menukaim romaan - "Uudismaa" FJODOR DOSTOJEVSKI Fjodor Dostojevski pärines põlisaadlist Tema perekonnanimi tuleneb Valgevene Dostojevo küla nimest Alates kolmandast eluaastast luges talle lugusid kangelastest, muinasjutte ja legende tema lapsehoidja
Järgmisel aastal saatis ta Moskva Ülikoolile palvekirja, milles palus lasta teda filosoofia magistrikraadi eksamile. Tollal sai alguse ka Turgenevi kirjanduslik looming. Esimesteks ilmavalgust näinud teosteks oli 1846. aastal välja antud jutustused "Bretter" ja "Kolm portreed". 1852. aastal ilmusid Turgenevi lühikesed jutustused kogumikus "Küti kirjad". Pärast seda kirjutas Turgenev oma 4 populaarsust kogunud romaani: "Rudin", "Aadlipesa", "Isad ja pojad" ja "Eelõhtul". F. Dostojevski: Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli vene kirjanik. Tema perekonnanimi tuleneb Valgevene Dostojevo küla nimest. Ta kirjutas romaane, lühijutte ja esseid. Ta tegeles ja ajakirjanduse ja filosoofiaga. Tema teosed käsitlevad inimpsüühikat 19. sajandi Venemaa poliitilistes ja sotsiaalsetes oludes. Kirjanduskriitikud on nimetanud teda üheks maailmakirjanduse suurimaks
Ta ei olnud ainuke uuendaja, vaid paralleelselt kirjutas temaga ka Gontsarov. Gontsarovi esimene romaan imus 1847, Turgenevil aga alles 1855. Turgenev on põhiliselt tuntud romaanikirjanikuna. Ta alustas oma loomingulist teed aga luuletajana, romantikuna. Tema looming algas 1830ndatel aastatel. 1840-50ndatel kirjutas Turgenev ka näidendeid, mida lavastatkse ka siiani. Draamalooming teda ei rahuldanud. Ta on kuue romaani autor ,,Rudin", ,,Aadlipesa", ,,Eelõhtul", ,,Isad ja pojad", ,,Suits" ja ,,Uudismaa". Elu lõpul loob Turgenev uue zanri proosaluule. Oluline on see, et ta tegutseb mitmes zanris. Turgenevi poeetikale avaldas mõju luulekeel. Mõned kohad on rütmistatud, nagu luuletused. Enamiku oma eluajast veetis Turgenev Pr-l Pariisi lähistel, mõnda aega elas ka Sm-l. Turgenevit võib pidada kõige haritumaks kirjanikuks teiste autorite hulgast. Ta tundis ka kõige rohkem võõrkeeli. 3. september 2009
Ta helistas Monroe mänederile, kes omakorda oli püüdnud tulemusteta leida Marilyni arsti või advokaati, et neid 5. Helena põiktänavasse saata. Viimase kõne oli Monroe võtnud ühele teisele sõbrale, kes oli kodunt ära, ning automaatvastaja salvestas väga segase ja katkeva jutu - see oli kella üheksa paiku õhtul. Oletatakse, et kohe pärast seda, suutmata telefonitoru käest panna, langes näitlejatar koomasse. Advokaat Mickey Rudin - keda väidetavalt oli taga otsitud - helistas omal algatusel poole kümne paiku majapidajannale; ei rääkinud midagi sellest, et hirmunud sõbrad oleksid talle helistanud, tundis lihtsalt huvi, kuidas Monroe olukord on, ja kuulnud, et Marilyn on magama läinud, pani rahulikult toru ära. Alles neli tundi hiljem avastas majapidajanna suletud ukse ja helistas arstile. Enne Ralph Greersoni saabumist oli ta käinud akna taga vaatamas ja näinud läbi trellide, et Marilyn lebab alasti
rakenduste puhul, nende kasutamine on liiga keeruline. 23 Täiendav kirjandus: 1. Hunt, K.J., Irwin, G.R. Neural network engineering in dynamic control systems. Springer: Berlin, 1996. 287 p. 2. , . ., , . . . : , 1989. 623 . 3. Oja, E., Oja, P. Funktsionaalanalüüs. Tartu: Tartu Ülikool, 1991. 307 lk. 4. J. Dugundji. Topology. Allyn and Bacon, Boston, 1966 5. Rudin, W. Principles of Mathematical Analysis, Third Edition. McGraw-Hill, Auckland, 1976 6. Hecht-Nielsen, R. Kolmogorov's mapping neural network existence theorem. In Proceeding of the International Joint Conference on Neural Networks, vol. 3, pp. 11-14, New York, 1987. IEEE Press 24 3 Mitmekihiline pertseptron ja vea tagasilevi meetod
rakenduste puhul, nende kasutamine on liiga keeruline. 23 Täiendav kirjandus: 1. Hunt, K.J., Irwin, G.R. Neural network engineering in dynamic control systems. Springer: Berlin, 1996. 287 p. 2. , . ., , . . . : , 1989. 623 . 3. Oja, E., Oja, P. Funktsionaalanalüüs. Tartu: Tartu Ülikool, 1991. 307 lk. 4. J. Dugundji. Topology. Allyn and Bacon, Boston, 1966 5. Rudin, W. Principles of Mathematical Analysis, Third Edition. McGraw-Hill, Auckland, 1976 6. Hecht-Nielsen, R. Kolmogorov's mapping neural network existence theorem. In Proceeding of the International Joint Conference on Neural Networks, vol. 3, pp. 11-14, New York, 1987. IEEE Press 24 3 Mitmekihiline pertseptron ja vea tagasilevi meetod
annaabi.ee 
