mullad kaljud soostunud, soostunud soostunud turvast <30 cm niidud metsad kõdusoo kõdusooniit kõdusoomets soomuld, madalsood, madalsoometsad, turvast > 30 cm lagerabad rabametsad üleujutatavad lamminiidud, lammimetsad rannaniidud ruderaal, kultuurmullad kultuurrohumaad, pargid, aiad, põllud, jäätmaad Oligotroofsed (vähetoitelised) järved Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks
7 5. Elustrateegiad See on kohastumise kogum, mis tagab liigi säilime läbi põlvkondade. Eristatakse: C ehk konkurentsi taimed, neid taimi iseloomustab soodne keskkond, stabiilne populatsioon, pikk eluiga ja tugev kasv. S ehk stressi taimed on pidevalt ebasoodsates tingimustes, mille tõttu ta peab pidevalt kohanema, kuid kui ta sellega toime tuleb on ta populatsioon stabiilne ning eluiga pikk. R ehk ruderaal taimi iseloomustab keskkonna muutlikkus, kui on soodne keskkond, siis nad paljunevad kiiresti ja rikkalikult, kui aga on ebasoodsad tingimused, siis nad suudavad ainult säilitada teatud järglased. Strateegia tüübid võivad populatsioonis muutuda ajas 6. Taime kooslused Kooslus on taimede kooseksisteerimise vorm, kus valitsevad ühed keskkonna tingimused. Kooslused võivad ajas muutuda. Kooslused moodustavad vertikaalstruktuure
annaabi.ee 
