KUBISM Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilise...
järgnevad küljendus, kujundus, keeletoimetus ja trükk. Ajakirja toimetajad vastavad kõigile autoreile ja nõustavad neid vastavalt vajadusele. See töö ei paista ajakirja lugejale küll silma, kuid on äärmiselt oluline ning võtab põhilise osa ajakirja luule- ja proosatoimetaja tööajast. Lõpuks toimetatakse ajakirja minevad tekstid. Tekstid käivad enne ajakirja ilmumist mitu korda autorite käest läbi ning saavad lihvi koostöös nendega. Kriitikarubriik kujuneb teistest rubriikidest mõnevõrra erinevalt, sest valdav enamus arvustusi tuleb tellida ja ilmumata jäävad vaid vähesed tekstid. Valdavalt on autoriteks olnud Tartu Ülikooli kirjandustudengid ja tase on meeldivalt kõrge, Tallinna Ülikooli tudengid on tunduvalt vähem huvi tundnud. Paistab selgelt silma, et välja hakkab kujunema uus tugevate arvustajate põlvkond, kes ise ilukirjandust ei kirjuta, mis võimaldab neil arvustatavatele teostele läheneda tunduvalt vabamalt.
kajastust ei leia. Sellegipoolest ilmub Kultuuris ja Elus arvamusi ja käsitlusi ka nüüdiskultuuri teemadel. Ajakirja on analüüsitud Kultuuri ja Elu numbrite 4/2010, 1/2011, 2/2011 ja 3/2011 põhjal. Esmalt on antud ülevaade ajakirja ajaloost. Seejärel on iseloomustatud Kultuuri ja Elu omanikku, toimetust ning autorkonda. Kirjeldatud on ajakirja struktuuri ja funktsioone lähtudes põhivaldkondadest ja rubriikidest, mis on väljaandele iseloomulikud. Lähemalt on vaadeldud kultuuriajakirja sisu vastavalt temaatikale ja kesksetele probleemidele. Hinnatud on lugude vormi valikut, autorite suhtlemisstiili ja ajakirja kujundust. Iseloomustatud on ajakirja sihtauditooriumi ja antud ülevaade levikust. 3 2. AJALUGU Kultuur ja Elu on eesti kultuuriajakiri, mis ilmub aastast 1958. Kuni 1960. aastani kandis
annaabi.ee 
