Väljaande numbris 2/2011 on eraldi rubriik ,,Juuniküüditamine", milles on kaks artiklit. Ühes neist kirjeldab küüditamist ja selle ajalugu oma kogemuste põhjal Peep Varju. Teisena on esitatud katkend Artur Vesseriku laagriaastate mälestusraamatust ,,Ma armastasin Eestit". Ajakirja Kultuur ja Elu püsirubriigid on ,,Toimetaja veerg", ,,Intervjuu", ,,Arvamus", ,,Minevik ei unune" ja ,,Elu". Alati on esindatud ka kultuurirubriik, kuid numbris 1/2011 oli see asendatud rubriigiga ,,Muusika", kuna kõik kultuurisündmusi ja -tegelasi puudutavad lood käsitlesid sel korral muusikat. Vastavalt artiklite sisule võib rubriike juurde tekkida või ära kaduda. Näiteks esines rubriik pealkirjaga ,,Juuniküüditamine" vaid numbris 2/2011, mil küüditamisest möödus 70 aastat. Peale rubriikide on paljud artiklid jaotatud ka eraldi pealkirjaga alarubriikideks, mis esinevad ajakirja paberväljaandes artikli juures. Alarubriigid võivad kattuda suurema rubriigi
/.../ Tallinn: Ajaleht peaks olema täpne. Usuõpetajate Liidu jumalateenistus toimus Tartu Peetri kirikus, mitte Tartu Pauluse kirikus, nagu väitis ajaleht. Kõik ajalehed kirjutasid, et praost H. Meri maeti Harju-Jaani kalmistule, ,,Eesti Kirik" aga, et Järva-Madise kalmistule. Korrektuur peaks asjatundjate asi olema O. Tallinna jutlus oli meelevaldselt töödeldud. (KK 22_1, 1990: 26) Samuti tuleb silmas pidada, millise rubriigiga on tegemist: nt arvamused, juhtkirjad ja kolumnid on allikana teise kaaluga kui uudised ja erinevate sündmuste kajastamised. Ühel juhul on tegemist autori, kes enamasti on ka n-ö arvamusliider, juhtival ametikohal ja autoriteetne vaimulik või kirikuliige, enda mõtetega. Teisel juhul, nt praostkonna sinodite ülevaadete puhul, on küll kajastatud sündmust ja seal kõneldut, kuid see on läbinud ajakirjaniku valiku (mida kirjutada, mida mitte jne), samuti sõltub kirjapandu ka ajakirjaniku
annaabi.ee 
