Valitsusaeg langeb rahareformi (20. 06. 1992). 1992 septembris esimesed taasiseseisvumise riigikogu ja presidendi valimised. Võitis Isamaa. Moodustus esimene põhiseaduslik valitsus, eesotsas Mart Laariga. Valitsus oli 3 valdkonna baasil (Isamaa, RSP, Mõõdukad). Presidendiks sai Lennart Meri. Laari valitsus 1992-1994. Selles perioodis reformide pakett, mida iseloomustati väga radikaalsena. Samal ajal skandaalid ja väga kriitilised momendid (1993 vangla mäss, Iisraeli relvatehing, rublaskandaal). Siim Kallas allkirjastas lepingu rublade ülekandmisest Venemaale, aga tegu oli organiseerimata. Müüdi tsetseenidele, maksid ette raha üle lugemata ning muretsesid trantspordi. Maksti dollarites, üleandmise toimus Soomes. Süüdistati Laari, et vahendajad said liiga palju ja valetamises tehingu toimumise kohta. Tegemist oli riigimeheliku valega. Isamaa lõhestub (eraldasid Kaido Kama, Indrek ) 1994 avaldab Laarile umbusaldust.
päevakorda (üldjuhul isegi samal päeval). Valitsus kukub siis, kui tema vastu on koosseisu enamus (51 häält), samas saab valitsus ametisse, kui Riigikogus on poolthääli rohkem. Kui valitsus kukub, on peaministril võimalus pöörduda presidendi poole, et viimane kuulutaks välja erakorralised valimised. Presidendil on kaks võimalust: kas kuulutab välja või ei kuuluta, kusjuures, ta ei pea oma otsust motiveerima. Senised umbusaldused: 1. Laar 93 rublaskandaal, vastuhääli oli 21 2. Laar 94 Isamaast eraldusid konservatiivid, Riigikogus oli Isamaal vähem toetajaid ja Laar lahkus ametist 61 umbusaldushäälega. 3. Vähi veebruar 97 ajendiks korteriskandaal, Vähi erastas 1993 Tallinna volikogu esimehena ühe korteri oma tütrele, vastuhääli tuli 45, poolthääli 41. Veidi aja pärast lahkus Vähi ise 4. Laar 01 tuli välja märkilaskmisskandaal. Sai 43 vastuhäält
annaabi.ee 
