· Soovitatav oleks püsida kahe- kolme erineva lilleliigi ja paari põhivärvi juures, et mitte ajada kõike liiga kirjuks. · Tavaks on, et pruut näeb kimpu esimest korda pulmapäeva hommikul enne kirikusse sõitmist. · Komme on pärit Prantsusmaalt. · Traditsiooniline pruudikimp on valmist. valgetest lilledest ja ta ei püüa ülearu pilke ära pruudilt ja tema kleidilt. · On suurenemas trend lisada värve pruudikimbule, alates pehmest roosast ja pastelsetest kuni rubiinpunaseni välja. · Pruudikimpe tehakse kõikides värvides ja stiilides. · Parim lahendus on pöörduda lilleseadja poole, kes aitab teid pruudikimbu valmistamisel. · Juhul kui peigmees tegeleb pruutkimbu hankimisega, siis oleks soovitatav peigmehel enne uurida järele mis on tema väljavalitu lemmiklilled ja värv. Pruudikimp võib jaotada: · Ümarkimp üks klassikalisemaid külgvaates meenutab poolpalli. Sellise kimbu võib valmistada kas ainult ühest
Trockenbeerenauslese, Eiswein (tõusvas joones nõudmised), Qualitätswein b.A. (kindlast viinamarjakasvatuse piirkonnast) ja Deutscher Landwein (Saksa maavein). Lauaveinidel on märgistus Vin de Table (Prantsusmaa), Vino da Tavola (Itaalia), Vino de Mesa (Hispaania), Deutscher Tafelwein (Saksamaa). Veinide kvaliteet. Kvaliteedinäitajad on välimus, aroom ja maitse. Välimust iseloomustavad värvus ja läbipaistvus. Värvus punastel veinidel lillakaspunasest rubiinpunaseni, valgetel õlgkollane, kullakas või merevaiguline. Säilitamisel muutuvad punased veinid heledamaks, valged veinid tumedamaks. Noored veinid peavad olema sadestuseta, selged ja klaarid. Vanematel veinidel, eriti parkainerikastel on sadestus lubatud. Veinidel eristatakse aroomi ja buketti. Aroomi omandab vein viinamarjadelt, bukett kujuneb laagerdamise käigus. Maitse on valgetel veinidel tavaliselt pehmem, punastel mõrkjam ja ekstraktiivsem.
annaabi.ee 
