37 Seejärel asetatakse puu jahedasse antiseptikusse (15 ...20ºC). Jahtumisel imendub antiseptik sügavale puitu. Surve (rõhu) all immutamine. Puit asetatakse autoklaavi (rõhukambrisse), kus rõhu all surutakse antiseptik puitu. Difusioon-immutamine. Puit laotakse algul tihedasse riita. Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulberantiseptikuga. Virn kaetakse kinni kile või ruberoidiga (st aurutiheda kihiga). Riit peab olema kinni kaetud 20...40 päeva. Antiseptik lahustub ja imendub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Nimeta võtteid, mida kasutatakse puidu kaitseks mädanemise vastu. 2. Kuidas jaotatakse antiseptikuid? 3. Mille poolest erineb antiseptiline värv tavalisest puiduvärvist. 4. Nimeta antiseptimise meetodeid. 3.7. Puidu tulekaitse
Eesti vanemad puitkorterelamud olid ehitatud üldjuhul rõht- või püstpalkseintega ning ilma täiendava soojustuseta välisseintel, vt. Joonis 2.24 kuni Joonis 2.26. Esines ka sõrestikseintega korterelamuid. Joonis 2.24 Rõhtpalkseintega korterelamu (vasakul) ja püstpalkseintega korterelamu (paremal) välisseinakonstruktsioon. Valdavalt on välisseinad väljastpoolt kaetud laudvoodriga, kuid esineb ka krohvitud palkseinu, vt. Joonis 2.25 ja Joonis 2.27, tõrvapapiga/ruberoidiga kaetud välisseinu. Viimast lahendust tuleb pidada puitseintele sobimatuks, kuna materjal on veeaurutihe ja tõrvapapi/ruberoidi taha sattunud vihmavesi või toaniiskus ei pääse välja kuivama. Seestpoolt on välisseinad kaetud papi, ehitusplaadiga või on seinad krohvitud. Uuritud hoonete fassaadidest olid ligi 90 % kaetud voodrilaudadega ning ligi 10 % krohvitud. Lisaks oli Tallinnas kahel juhul kasutatud bituumenrullmaterjali. Puitfassaad on
annaabi.ee 
