jämedusega sarrustrerasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaili valamise ajal. Piklikel elementidel (talad) on kaks ja plaadikujulistel vähemalt neli tõsteaasa. JOONIS 8.8.12. Raudbetoondetailide tõstmine: a- tala tõsteasendis, b- tõsteaas. 7 9. MÖRDID 9.1. MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele
Orgaanilised sideained ei kivistu vaid seovad oma kleepuvusega. [2], [1] Füüsikalis-keemiliste protsesside toimel muutub mineraalne sideaine vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Mineraalseid sideaineid leiab peamiselt pulbrikujuliselt ning kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Mineraalseid sideaineid kasutatakse peamiselt mitmesuguste betoonide, põletamata tehiskivide ja müüri- ning krohvimörtide valmistamiseks. [3] Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks. Õhksideainete hulka kuuluvad: õhklubi, kips ja magneesium-sideained. Need ained suudavad oma tugevuse ja kivistumise saavutada ainult õhus. Samuti ei tohiks õhksideaineid kasutada niisketes kohtades. Hüdrauliliste sideainete hulka kuuluvad: portland tsement, aluminaattsement, põlevkivituhk- sideained ja hüdraulilised lubjad. Hüdraulilised ained vajavad kivistumiseks vett. Nende plussiks on
tuleb laduda neljakihilises seotises. Seotises lubatakse püstvuukide kokkulangemist kolmes üksteisele järgevas kihis. Neljandas kihis aga peavad tellised alati katma kokkulangenud vuuke. Eriseotised Gooti seotis: müürikirjas vahelduvad pikikivi-põikikivi-pikikivi-põikikivi. Mörtideks nimetatakse peeneteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peenetäitematerjalist ja lisanditest. Sideaine järgi jagatakse mördid õhk-ja hüdraulisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhkside. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Müürimörtide omadused Plastsus- iseloomustab mördi töödeldavust, mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Veehoidvus- on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett, mördi veegoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideaineid ja peenlisandeid.
*Tulemuse kvaliteedi kontrollimine: Kontrollides tuleb vaadada kas krohv püsib seinal kinni. Tasapinnalisust kontrollitakse rihtlatiga. *Vajalikud töövahendid Trapetslatid, segutrell, pahtlilabidaid erinevate laiustega, krohviliip 70cm, ratastega väike telling. *Tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid Kindad, pikad kaitseriided, vajadusel prillid, lihvimise ajal kasutada ka tolmumaski. Kui kasutada tellinguid siis kontrollida et tellingud kuskil ei koliseks ega liigu. 2.Krohvimörtide liigid ja omadused Krohvimörtide liigid ja omadused Krohvimise mõte seisneb pinnale meeldiva välimuse andmises, aluspinna kaitsmises ilmastikutingimuste eest müüri ebatasasuste kõrvaldamiseks ja aluspinna tasandamises näiteks värvimiseks sobivaks. Pinnale kantud krohvimört moodustab pärast kivinemist kõva kihi, mis on vajalik hoone soojustamiseks, kõlaisolatsiooni parandamiseks, tulekindluse andmiseks ja puitosade kaitseks mädanemise vastu.Krohviviise võib jagada kolme rühma:
1:200 000 sursside 1:300 000 baaskaard id. 1:400 000 V 1:500 000 Regionaa 1:600 000 lsed 1:800 000 ülevaatek 1:1 000 aardid 000 teemakaa 1:1 500 rtide 000 alusel. 1:2 000 000 V 1:5 000 Kontinent I 000 ide 1:7 000 ülevaatek 000 aardid 1:8 000 000 1:10 000 000 V 1:50 000 Maailma II 000 kaardid 1:100 000 000 I ja II grupp projekteerimise alused (riik nende tootmisega ei tegele). III ja IV grupp riiklik kartograafia
annaabi.ee 
