tähtaega selleks puhkuseks EI OLE 2) puhkuse aeg (korraline) 3) ajutine töövõimetusperiood ehk töötaja või tema väikeste laste haigestumine 4) osavõtt seaduslikust streigist- eelnevalt fikseeritud, registreeritud, nõudmised kirja pandud jne 5) ajateenistuses viibimine 6) töötaja joobes olek 7) töötaja viibib arestis(kui on tegemist väärteoga-148 seadust, kus on kirjas väärteod, karistatud on aga poolte seaduste alusel/karistuseks väärteo toime panemiseks, aresti võib määrata max 30 päeva või raharahv- 3-300 3 trahviühikut, üks trahviühik 4 eurot) või vahi all(kuriteod- vahistada võib kuni 6 kuuks, vangistus kuritegude puhul 1 kuu kuni 20 aastat) Töö- ja puhkeaeg Täistööaeg- 8 h päevas, 40 h nädalas Osaline tööaeg- see, kui päevas on vähem kui 8h tööaeg
põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. ● Rahaline karistus - võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega. ● Vangistus ● Juriidilise isiku sundlõpetamine 17. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu kujutab endast haldusõigusrikkumist. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudestkaristusseadustiku kõrval ka teistes seadustes ● Rahatrahv ● Arest (kuni kolmkümmend päeva) ● Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 18
raskuse astmest. Kuritegu on selline süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus v vangistus, juriidilisele isikule aga rahatrahv v sundlõpetamine. 11. Millised karistused saab määrata kuriteo eest Füüsilisele isikule on põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus v vangistus, juriidilisele isikule aga rahatrahv v sundlõpetamine. 12. Millised karistused saab määrata väärteo eest Rahatrahv v arest 13. Mis on asjaõigus Asjaõigus on õigusnormide kogu, mis reguleerib isikute suhet asjadesse. Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise v lõppemise ajal. Asjaõigust ei saa teostada vastuolus asja asukohariigi õiguse oluliste põhimõtetega. Teel olevale asjale tehingu alusel asjaõiguse tekkimisele ja lõppemisele kohaldatakse asja sihtkohariigi õigust, kuid
annaabi.ee 
