Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all. -- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Kartaago ja Rooma pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui PUUNIA SÕDADENA. 146.a.eKr liitsid roomlased endaga Kreeka ja Makedoonia 133.a.eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. -- Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30a.eKr
4. Kõik streigid keelustati 5. Loodi Korporatsioonide Ministeerium 6. Mussolini hakkas korraldama majandusarengut ja hakkas tegutsema rahva hüvanguks 7. Piirid suleti Kolmas periood (1928-1935) Korporatiivse riigi kujundamine. Seda perioodi nimateti ka konsensuse aastateks. 1929. aastal sõlmis Mussolini Lateraani leppe paavstiga, mille tulemusena loodi Vatikani riik. Mussolini sai tänu sellel leppele väga rsuure rahva toetuse. Majanduse arendamiseks ja klassivõitluse vältimiseks loodi korporatsioonid ehk loodi elualade kaupa susteeme, kus savutati kõik kokkulepped. 1934. aastal tekkisid tööandjate ja võtjate segakorporatsioonid. Sellega kaasnesid väga paljud asjad: Riigi nõrkuseks sai inimeste edutamine korporatsioonidel riigi lojaalsuse põhjal ja korporatsioonide ebavõrdsus. Neljas periood (1936-1943) Radikalism ja langus. Majandus arenes alguses väga edukalt