Tema sügavat, eesrindliku kunsti suutsid lõpuni hinnata ainult vähesed Rembrandti pooldajatest. Saskia mälestuseks maalis Rembrandt maali ,,Püha perekond". Imestama paneb see, et kunstnik kasutab selle maali puhul heledaid toone, rõhutades sellega veendumist, et elu ja surm on lahutamatud ning surm liidab kogu rahva taevastes avarustes uuesti kokku. Aastal 1656 müüakse Rembrandti vara oksjonil maha. Seetõttu on ta sunnitud elupaika vahetama ning kolib Rozengrachti, mis oli tollal Amsterdami vaeseim linnaosa. Palju pahameelt tekitas Hollandi puritaanlikes kihtides Rembrandti kooselu teenijanna Hendrickje Stoffelsiga. Väga huvitaval kombel ei avalda eluraskused loomingule halba mõju- kunst saavutab järjest sügavama mõju koos hingestuse ja salapäraga. Mida vanemaks Rembrandt elab, seda lihtsamaks ta kunst muutub, mida kasinamaks jäävad vahendid, seda kaasakiskuvamaks muutub teoste sisu, ilme ja meeleolu
väärtuseks enne lähenevat lõppu (Ricketts 2006: 11). 1654. aastal Rembrandti isiklikud probleemid teravnesid. Tema ja raseda Hendrickje peale kaevati kirikukohtusse ning süüdistati neid abielurikkumises. Karistuseks eemaldati Hendrickje armulaua osadusest. Samal aastal sai Hendrickje tütre Cornelia (Ricketts 2006: 74). 1656. aastal müüdi Rembrandti vara oksjonil maha. Ta oli sunnitud elukohta vahetama ja kolis Rozengrachti, Amsterdami kõige vaesemasse linnaossa (Raud 2005: 73). Kuid huvitaval kombel ei avaldanud rasked elutingimused mingit negatiivset mõju Rembrandti loomingule; koguni vastupidi tema kunst saavutas ikka suurema sügavuse, hingestatuse ja salapärasuse (Vaga 2004: 588-589). Kõige haaravamad ja sügavamad tööd lõi Rembrandt oma viimasel loominguperioodil- 1650.- 1660. aastail. Arvukalt tekkis nüüd portreid, mis kujutavad kunstnikku ennast, Hendrickje
annaabi.ee 
