asetatud kõveratest ja nõgusatest pindadest. nisid on kaunistatud pühakufiguuridega. Ülemise korruse keskmises travees hoiavad inglid hiiglaslikku medaljoni Carlo Borromeo portreega. Sant'Ivo alla Sapienza ehitati 1642-1660, inkorporeeritud rotundiks. Hoone põhiplaan on kolmnurkne, milles on kuus ring (nurkades ning kolmnurga külgede keskel). Servade ja kaarte/ kurvide segamine. Kupli ümaras osas asetsevad aknad on suuremad kui servades asetsevad aknad. 2. Prantsuse baroki tunnused, Versaille lossi ning prantsuse pargistiili iseloomustus. Versaille lossikompleksi mõju Euroopas 17.-18
Arhitekt Claude Nicolas Ledoux pöördus juba 18. saj. lõpus puhaste geomeetriliste vormide poole. Loobus kaunistustena isegi sammastest. Tol ajal olid tema projektid nii radikaalsed, et jäid enamasti teostamata: soolakaevanduste juurde projekteeritud Chaux` linn, kus kõik ehitised lähtuvad kuubi, kera või silindri kujust. Ledoux on aga ehitanud Vidette`i vahtkonnahoone: -kujuline ja II korruselt muutub rotundiks. Antiikehitiste kopeerimisel minnakse isegi nii kaugele, et ehitatakse kirikuid antiiktemplitena ilma akendeta. Saint Madeleine`i kirik (arhitekt Vignon). Sama eeskuju võib kohata ka mujal ja ka ühiskondlike hoonete puhul (näiteks muuseumid). Versailles` lossi aeda ehitatud Väike Trianon: arh Jacques Ange Gabriel, sirge fassaadiga ja kaunistatud ainult nelja sambaga, üldine vaimustus lihtsuse ja rahu suhtes, ka sisekujundus lihtne.