· Saksamaa: Killustatud ja igas piirkonnas olid omad mõjud, üheks keskuseks Nürnberg. Kolm tuntuimat meistrit Stoss, kes on teinud Krakovisse Maria altari; Kraft, kes on teinud kristuse risti kandmist kujutava reljeefi Nürnbergi; Vischer oli kõrgrenessansi meister, on teinud püha seebalduse hauamonumendi; Riemenschmeider, loobud esimesena puualtarite värvimisest, altar, mis kujutab püha õhtusöömaaega Rottenburgis. · Lübecki meistritest tuntumaid Bernt Notke, kuulsaim töö püha jüri lohega; Rode- Niguliste kiriku peaaltar · Maalikunst: Antiigist ei olnud eeskujusid võtta otseselt, aga oli võtta antiigi vaimu. Tervikuna iseloomustas maali- maade kaupa erinevused hästi suure. Looduslähedus, inimesed muutuvad anatoomiliselt korrektseteks, tuleb ka alatimaal, kindlasti kasutati perspektiivi ja religioossete teemade kõrvale tuleb portreekunst
Konstrueeris mõlemale ka hauamonumendi. · Madalmaad domineeris dekoor. De Vries, kes tõi iseloomuliku motiivi kartussi raam, mis aimas järele pooleldi ülesrullitud lehti. · Saksamaa oli elav tegevus. 15 saj parimad teosed on puust. Tähtsaks kunstikeskuseks sai Nürnbergi, kus tegutsesid kolm kuulsat skulptorit: Strass, Kraft, Vischer. Üleminekul kõrgerens. Oli kuulsaim skulptor Riemenscheider (Püha Jakobi altar Rottenburgis). Teiseks keskuseks sai Lübeck. NOTKE (1430-1509) tegutses pikemat aega Rootsis. Tähtsaim töö Püha Jüri lohega, mille tellis Rootsi riigihoidja Sten Stüre ja see asub Püha Nikolai kirikus Stocholmis. Tallinna jaoks tegi Pühavaimu kiriku altari. RODE (1468-1504) oli rohkem tuntud kui maalikunstnik, on teinud nikerdatud altareid. · Eesti Vana-Liivimaa mõjud+põhja Madalmaade mõjud. Lisaks Notkele jaRodele nikerduskunsti näidised
annaabi.ee 
