piinavat vaimustust, ning lausus: ,,Oohh!" Ja pisarad jooksid aeglaselt ta põskedel ning tilkusid ta rohelisele satterkuuele Ja pärast lamas Jakov kogu päeva ning tundis tuska. Kui papp õhtul teda pihile võttis ja küsis, kas ta ei mäleta enesel mingit erilist pattu olevat, siis meenutas ta oma nõrkevat mälu pingutades jällegi Marfa õnnetut nägu ja juudi meeleheitlikku karjatust, kui koer teda hammustas, ning ütles vaevu kuuldavalt: ,,Viiul andke Rothschildile." ,,Hea küll," vastas papp. Ja nüüd küsivad linnas kõik: kust on Rothschild seesuguse hea viiuli saanud? Kas ostis ta selle või varastas või sai juhuslikult pandiks? Ta on juba ammu flöödi jätnud ja mängib nüüd ainult viiulit. Tema poogna alt voolavad niisama haledad hääled nagu endisel ajal flöödist, aga kui ta püüab korrata seda, mida oli Jakov künnisel istudes mänginud, siis
Kui araablased mõistsid, et juutide arv on varsti ülekaalus ja nad võivad 15 võimu enda kätte haarata, tegid nad loomulikult kõik selleks, et seda takistada. (Chapman 1989, 97) 3.3 Suurbritannia osalus Suurbritannia lubadused juutidele on kirja pandud Balfouri deklaratsioonis (vt lisa 3), mille Suurbritannia välisminister Arthur Balfour 2. novembril 1917 mõjuvõimsale inglise juudile, juudi kogukonna juhtfiguurile lord Walter Rothschildile kirjutas ja mille järellainetust on piirkonnas siiani tunda. Kuna Palestiina oli tol ajal alles Osmanite impeeriumi osa, ei olnud Suurbritannia valitsusel mingit sõnaõigust selle maa tuleviku suhtes, kuid ta lootis selle võimu pärast türklaste lüüasaamist Esimeses maailmasõjas saavutada. Selle deklaratsiooniga lootis Suurbritannia valitsus innustada Ameerika ja Venemaa juute ühinema Liitlastega sõjas Saksamaa vastu. Samuti lootsid nad kaitsta
annaabi.ee 
