VIROLOOGIA - kolme alagruppi (A, B, C) kuuluvad nii inimese kui ka loomade rotaviirused; - ülejäänud nelja alagruppi (D, E, F, G) kuuluvad praegusel ajal ainult loomade rotaviirused. Alagrupid jagunevad omakorda serotüüpideks. Kõige enam on uuritud A alagrupi rotaviiruseid, kuna nad paljunevad kõige paremini rakukultuuris. 3.2.1. Virion Rotaviiruste virion meenutab pealtvaates ratast (ladina keeles rota, siit ka perekonna nimetus) ja omab diameetrit 76 nm. Virion omab pseudo T=13 sümmeetriat (väliskiht) ning koosneb kuuest struktuurvalgust (VP1, VP2, VP3, VP4, VP6 ja VP7), mis moodustavad kolmekihilise kapsiidi: 1. Sisemine kiht koosneb: - 120-st VP2 subühikust, mis omakorda moodustavad 60 dimeeri (T=1 sümmeetria). Sisemine kiht koos pakitud dsRNA genoomiga moodustab nn. single-layered particle struktuuri.
milles toimub pH- taseme langus. Reoviiruse genoomi plastilisus Uute omadustega reoviiruse genoomid moodustavad: RNA polümeraasi poolt tehtavate kopeerimisvigade tulemusena. Väga oluliseks mehhanismiks on segmentide ümbersorteerimine. RNA süntees partiklites vähenab oluliselt genoomide vahelise RNA- rekombinatsiooni toimumist reoviiruse replikatsiooni- protsessis, seega vähendab plastilisust. Rotaviirused Rotaviiruste virion meenutab pealtvaates ratast ja pseudo T=13 sümmeetriat ning koosneb kuuest struktuurvalgust, mis moodustavad kolmekihilise kapsiidi. Rotaviiruse genoomis on 11dsRNA segmenti, kokku on genoomi mõõtmed ca 18,5 kb. Segmentide organisatsioon sarnaneb reoviiruse genoomi segmentidele. Kogu perekonnas on konserveerunud segmentide terminaalsed järjestused: 5’- UGU…GACC- 3’. Virioni lahtipakkimine on otseselt seotud transkriptsiooniga: kui on
annaabi.ee 
