valmistati taimekiududest ning õmmeldi kokku hobusejõhviga.. Itaalias rajati suurem paberiveski 1270. aastatel Fabrianosse. Klassikalisele araabia meetodile lisasid eurooplased tambiveskid, traadist valamissõelad, loomsed liimained (zelatiin) liimistamiseks, vesimärgid. Peamised tehnoloogilised muutused paberi valmistamisel: Hiinas kasutati paberi toorainena varasemal ajal peamiselt kanepikiude, hiljem lina, duuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi - ja nisuõlgi, ramied, rotangpalmi jm. Pärast 12. sajandit asendas rotangpalmi ja kanepi enamasti bambus. Paberi valmistamine koosnes järgmistest tehnoloogilistest etappidest: 1 tooraine varumine ja purustamine liimista 2 kiudude määndamine miseks 3 keetmine või aurutamine kasutat
esmakordselt 8. aajandi alguses Samarkandis, sealt levis paberivalmistamise oskus Bagdadi, Damaskusesse ja Egiptusesse. Juba 1056 aastast on teada paberiveski olemasolu Hispaanias Xativas. 1270.aastatel ehitati esimene paberiveski Itaalias. Peamised tehnoloogilised muutused paberi valmistamisel Hiinas kasutati paberi toorainena varasemal ajal peamiselt kanepikiude, hiljem lina, dzuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi - ja nisuõlgi, ramied, rotangpalmi jm. Pärast 12. sajandit asendas rotangpalmi ja kanepi enamasti bambus. Paberi valmistamine koosnes järgmistest tehnoloogilistest etappidest: 1. tooraine varumine ja purustamine 2. kiudude määndamine 3. keetmine või aurutamine 4. loputamine vees 5. valgendamine 6. tampimine 7. paberimassi tegemine 8
3 1. Rippsild Arvatakse, et rippsildu hakati ehitama esimesena enam kui 4000 aastat tagasi Hiinas, Indias ja mujalgi Aasias (Vikipeedia, Sild). Mõnede allikate andmetel peetakse rippsildade sünnimaaks aga Hiinat, kus rajati silmapaistvaid kuni 120 m pikkusi rippsildu juba 221 ema (Matve 1978). Sillad erinesid peamiselt trossimaterjali poolest, milleks kasutati algselt taimede kiust tehtud nööri, rotangpalmi, bambust, nahka aga ka teraskette. Leidub tõendeid, et muistses Hiinas kasutati Xilini kuristiku ületavate sildade kanduritena ka teraskette. 90ndaid võib pidada suurte sildade ehitusbuumi ajaks, mil ehitati palju ripp- ja vantssildu. Rippsild on ainus sillatüüp, mille sildeava on võimalik ehitada üle ühe kilomeetri. Selliseid sildu oli maailmas 20. sajandi lõpuks ligikaudu 20. Rippsilda peetakse oma suurejooneliste mõõtmete ja elegantse väljanägemise tõttu sildade kuningannaks
annaabi.ee 
